Hiiumaa jaoks jäid Jüssi viimasteks käeviibeteks koostööna valminud näitus (märts 2024) ja raamat (juuni 2022).
Näituse „Jää! Jää!“ ja raamatu „Hiiumaa radadel“ pealkirjad kokku kõlavad kui soov jääda kõndima Hiiumaa radadele, kus talle nii väga hulkuda meeldis.
Jüssi on enda kohta öelnud, et ta on õnnelik inimene, kuuludes nende hulka, kelle elu ei sega miski enne tema sündi ja ka pärast tema surma. Nii et, kes teab…
Kariibi meres asuval Aruba saarel sündinud, ema poolt eestlane, isa poolt indiaani verd Fred jõudis koos emaga Eestisse kolmeaastasena. Esimest muljet Eestist on Jüssi tagantjärele nimetanud armastuseks esimesest silmapilgust.
Hiiumaaga kohtus Fred Jüssi 1958. aastal, kui ta peale Tartu Ülikooli bioloogiateaduskonna lõpetamist 23aastasena suunati Emmaste kooli loodusainete õpetajaks. See oli tema esimene töökoht.
Ei jäänud ta õpetajaks ega päriselt saarele elama, aga hingesideme kaudu Hiiumaaga, selle loodusega jäi ta seotuks elu lõpuni. Ta on nimetanud Hiiumaad oma varjupaigaks, oma hingekoduks. Sain Tallinnast minema, oma hingekoju Hiiumaale, on ta öelnud.
Saare vaikuses ja rahus, selle tuttavates paikades oli tal aega endasse vaadata.
Jüssi rääkis ikka, et rahu tuleb otsida iseenda seest, mitte kaugetelt maadelt ja kõrgetest mägedest.
Küllap käis temagi siin saarel iseend otsimas. Ja nägi nii siin kui oma teistes hingekodudes, mis on juhtumas tema suure armastuse, Eestimaa loodusega.
„Kui käid iga kord uues kohas, siis ei saa sa muutustest aru. Aga kui tahad näha, mis muutub sinu ümber, siis vali ikka üks ja sama tee. Ja siis saab sulle selgeks seegi, kuhu see maa ja kuhu see eestlane teel on. Mis on eestlase tulevik ja mida ta arvab ehitavat ja loovat ning mida ta siis tegelikult ehitab ja loob,“ kirjutas Jüssi.
Eesti metsades toimuvat on ta nimetanud riiklikuks laastamiseks.
Aastal 1980 kirjutas Fred Jüssi ühena 40 haritlasest alla avalikule kirjale, kaitsmaks venestamise eest eesti keelt ja meelt avaldanud koolinoori.
2016. aastal ühines ta 101 eesti kultuuritegelase kirjaga, milles selgitasid kiirraudtee Rail Baltic projekti mittemõistlikkust Eesti jaoks ning soovitasid selle ehituskava oluliselt muuta.
Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisust on Fred Jüssi jäädvustanud ja jaganud nii sõnas kui pildis. Tema looming on sama mitmekülgne ja mahukas – raamatud ja artiklid, fotoalbumid, loodusteemalised jutustused, mõtisklused ja heliplaadid.
Paljusid on kõnetanud ja puudutanud tema räägitud lood ja jagatud mõtted raadio- ja telesaadetes, intervjuudes ja loengutes.
Ka Fredi ja tema abikaasa Helju lapsed on valinud looduse, pojad Ivar Jüssi ja Mart Jüssi on bioloogid, tütar Mari Jüssi keskkonnaspetsialist.
Fred Jüssi tehtu on pälvinud rohkelt tunnustust: 1989 Kumari preemia, 1997 Eesti Taassünni auhind, 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2006 Riigivapi III klassi teenetemärk.
Jüssi on Eesti Looduskaitse seltsi asutaja ja selle auliige.
