Mees sätib ennast välja minema ja küsib naise käest: ”Kos mo paksem villane särk oo, ma panen palitu alla. Paistab, et kisub tormiks.”
Naine vastu: ”Äi ta kisu midad, kui sa ilusti öigel ajal kodu tuled ja viinalöhna juures äi ole.”
Kiduspe küla mees Nigu August rääkind ühekorra oma venelasest ühekülamehele: ”Tei venelast olete vist köik kuradist sündind.”
Teine mees saand püsut pahaseks selle jütu pääle ja küsind, miks August nii arvab.
”Näh tei jo räägite üheteisele ühte lugu tšort jop tvaju mat” vastand August.
”Kuule vanamoor, mes meitel täna öhtul söögiks oo?”
”Mundris tuhlid ja keedet lest.”
”Kas midad peenemad polegid louale panna, mool siiskid täna sünnipäe!?”
”Mes peenemad – näh, olgu nee tuhlid siis täna ülikondas.”
“Kuule, vanamees, ma olen soole terve öndsa peeva elistand. Meks sa pole mo könedele vastand?”
”Jo senne koha pääl, koskohta sa mind omigu saatsid, pole siis telehvuni levi old.”
Köpu noormees kirjutas oma emale sõjaväest, et on endale Venemaalt pruudi leidnud ja et nad kavatsevad peale väeteenistust abielluda. Kui teatest šokeeritud ema sellest külanaistele rääkis, pärisid need:
”Äi tia, kuidas see vene naine ka välja nägema piaks, on ta soole pildi saatnud?”
”Äi, pilti ma pole näind, aga nimi oo küll ermus kole – Tatianna.”
Vene ajal olid väga populaarsed Hiina taskulambid, mida nagu kõiki kaupu, polnud teadagi nii lihtne saada.
Poeg toonud Tallinnast sellise imeasja ka Vilima Aleksile, kes läikivat lampi käes veeretanud ja küsinud: ”Mes ta siis nüid param oo kut meite lambid.”
Poeg vastanud, et see ikka alumiiniumist tehtud, ei roosteta, on üldse tugevam ja peab kauem vastu.
Aleks vaadanud lampi veelkord siitpoolt, sealtpoolt ja vastanud siis elutargalt: ”Neh neh, soukouss piab ka koua vastu kui ta pouku äi saa.”
’’Mes asja sa vanamees sii eige omaede mötled juba tüki aega?’’
’’Vaada vanamoor, lehed kirjudavad, raadiu ja televiisur rääkivad eige ega päe, et suitsedamine ja alkuholi pruukimine oo kahjulik. Ma mötlesi, et ma jäta üsna maha.’’
’’Mesasja, kas viinavötu või suitsedamise?’’
“Äi äi, ma’p vaada änam televiisurt, äi kuula raadiut ja lehte ka äi loe.’’
Hiidlane oo kokkuoidlik.
Juhtunud kord sarvemehe pulmas söune lugu, et üks mandrimees joond ennast Iiumaa ölutist ruttu joonuks ja akand juba üsna pulma alguses kraaklema ja tüli norima.
Pruudi vend tahtnud sellele kangesti peksa anda, aga isa katsus äkilise loomuga poissi kuidagid viisi vaus oida.
Kui poisi suur rusigas (sarvemeestel oo suur kämmal, nad vöivad kolmeliitrise öllepurgi vabald ühe käega suu juure tösta) rulli läks, akkas isa teda rahustama: ”Äi, äi poiss jäta järele, ta preeld juua täis ja teiseomigu äi mäleda midagid ja tulu pole mingitsugust. Nahatäis ead peksu täiesti ilma asjata ää raidat.
Iidlase kiirlaen.
”Kuule naabrimees, sa laenast mo käest kaks kuud tagasi raha ja ütlest, et üsna lühigeseks ajaks!?”
”Neh, äga see mool üle poole tunni taskus polnudkid.”
Kärdla poiss käis vanematele oma uut pruuti näitamas.
’’Koskohtas sa söuse naisega ometi kogu said?’’ küsib ema pojalt järgmisel päeval.
’’Väljagu pääl laternaposti all.’’
’’Näh, jo senne laterna pirn siis ikka läbi oli pölend.’’
Kärdla mehe naine tuli juuksurist, vöttis palitu selgast läks sedamoodi lokkide lehvides elutuppa ja küsis valju äälega sohva pääl lehte lugevalt mehelt: ”Noh, kuidas ma välja näen.”
”Äks mine vaada aknast,” vastas mees ajalehest pilkugid töstmata.
