MTÜ Hiidlaste Koostöökogu sõsarorganisatsiooni MTÜ Arenduskoda tegevjuhti Heiki Vuntust üllatas saare omavalitsuste napp toetus siinsele tegevuskeskusele.
“Ma ei mõista, kuidas te nii väikese toetusega üldse toime tulete,” imestas Vuntus, kes koos Arenduskoja 23liikmelise esindusega eelmisel nädalal Hiiumaal õppereisil käis.
Küsimusele, kas hiidlased on osanud LEADER raha hästi kasutada, vastas ta, et projektid, mida nad reede keskpäevaks olid jõudnud näha, olid kõik väga huvitavad: “Igatahes tasub siit üht-teist kõrva taha panna, vaadata ja mõtelda, et mida üle võtta – tundub, et siin on see raha õigesse kohta läinud.”
Muidugi on Hiidlaste Koostöökogul raha jagada palju vähem kui Arenduskojal; sealses tegevusgrupis on 28 000 elanikku ja kuus omavalitsust kolmest eri maakonnast. Hiidlaste elanikeregistris vaid 10 000 inimest viiest omavalitsusest.
Vuntus: Kogume varusid
“Meie omavalitsused panustavad fantastiliselt palju – iga omavalitsus paneb tegevusgrupi eelarvesse ühe elaniku kohta aastas ühe euro,” ütles Vuntus.
“Saame seda raha kasutada tegevusgrupi enda projektide toetuseks, samuti õppereisideks, mida LEADER täies mahus ei rahasta ja katta kulusid, mis on mitteabikõlblikud;” selgitas ta.
Algul kui LEADER-programm käivitus, oli tegevusgruppi ühinenud kuue omavalitsuse, Tapa, Kadrina, Vihula, Ambla ja Kuusalu valla ning Loksa linna panus üks kroon elaniku kohta. “Põhjuseks, et omavalitsused ei teadnud veel, kas tasub panustada, aga juba järgmisel aastal oli see 15 krooni elaniku kohta,” lisas Vuntus. Liikmeid on Arenduskojal 62 ja aastane liikmemaks 500 krooni, nüüd 32 eurot.
Kokovkin:
Maadleme laenuga
Võrdluseks, et 2006. aastal asutatud Hiidlaste Koostöökogu käivitamisel olid nii sisseastumismaks (500 kr) kui liikmemaks (300 kr) võrdne kõigile liikmetele sh ka omavalitsustele.
Omavalitsused panustasidki esialgu tegevusgrupi käivitamisse vaid 30 000 krooni.
“See tingis, et tegevuste alustamiseks tuli laenu võtta ja nüüd on koostöökogu laenu tagasimaksmisega raskustes,” selgitas Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskuse juhataja Reet Kokovkin eelmisel nädalal toimunud kokkusaamisel kohalike omavalitsuste juhtidega.
Kõik koostöökogu liikmed sh ka omavalitsused teavad algusest peale, et LEADER tegevusgrupi käivitamisaegseid kulutusi vältida polnud võimalik ja andsid liikmetena volituse laenu võtta.
Selleks, et Euroopa Liidu LEADER toetused piirkonda üldse tuleks, oli tegevusgrupil kohustus panustada rahaliselt ka omalt poolt.
Rikas ja vaene
Kuna Arenduskoja LEADER piirkonnas on kuus omavalitsust ja 28 000 elanikku, siis samapalju eurosid saab tegevuskeskus igal aastal oma tegevusteks raha. “Seda kõike me muidugi ei kuluta ära. Kuna Euroopa Liidu rahastusperioodi lõpul tuleb paus, siis selleks oleme seda raha akumuleerinud. Pisut me seda pausi pelgame, aga samal ajal meie ei näe, et meil tekiks rahastuses väga suur auk,” ütles Vuntus.
Hiidlaste Koostöökogu aga ei suuda juba 2007. aastal võetud 600 000 kroonist laenu ja selle aina kasvavaid intresse ikka veel lõpuni tagasi maksta.
“Koostöökogu pandi käima laenuga ja sealt hakkas intress jooksma,” selgitas koostöökogu juhataja Üllar Padari eelmisel nädalal kolleegidele, omavalitsusjuhtidele. Intressikulu aga on PRIA jaoks mitteabikõlbulik.
Väikeseks abiks oli mullu saare omavalitsustelt saadud ühekordne toetus, mida maksid kolm omavalitsust viiest ja omavalitsuste suurem liikmemaks alates tänavusest aastast.
Praegu on veel maksmata 6000 eurot Maaelu edendamise sihtasutuselt saadud laenu.
Varude kogumisest nn eelarveaugu ajaks, mil üks EL eelarveperiood 2013. aastal lõppeb ja järgmine vähemalt aastase viivitusega algab, aga ei ole üldse võimalik.
Kokovkin ütles, et Hiidlaste Koostöökogu on ainuke Eestis, mille toimimisse omavalitsused nii napilt panustavad: “Erinevalt muust Eestist ei väärtusta meie omavalitsujuhid LEADERi panust maakonna arengusse,” nentis Kokovkin.
Omavalitsusjuhid eri meelt
Eelmisel nädalal kohtus MTÜ Hiidlaste Tegevuskeskuse juhatus omavalitsusjuhtidega, et taas arutada võimalusi, kuidas võlga makstud saada.
Hiiumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Jaanus Valk küsis, miks üldse peavad omavalitsused rohkem maksma kui teised liikmed.
Käina valda esindanud Omar Jõpiselg juhtis tähelepanu, et koostöökogu on üks väheseid Hiiumaa arengu heaks töötavaid hoobasid, mis saarele reaalset raha toob.
Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et ei oleks õiglane survestada rohkem maksma koostöökogu lihtliikmeid, kes niigi peavad leidma vahendid projektide omafinantseeringuks: “Meil on rahva raha kasutada ja meie saame seda teha.”
Emmaste vallajuht Tiit Peedu ütles, et kui nemad peavad raha juurde maksma, kaaluvad nad üldse Hiidlaste Koostöökogust väljaastumist.
See otsus tähendaks LEADER tegevuskeskuse lõppu saarel – niigi oli tegevuskeskuse asutamisel Hiiumaa elanike arv, 10 000 erandlik ja alumine piir tegevuskeskuse moodustamiseks ning LEADER programmi raha saarele toomiseks.
Õnneks nõustusid omavalitsusjuhid arupidamise lõpuks sellega, et nende liikmemaks jääb paariks aastaks kõrgemaks kui teistel liikmetel – kokku 2500 eurot.
Sõnum teiselt planeedilt
Nii kõlabki Heiki Vuntuse tõdemus – “LEADERI osas on kõik omavalitsusjuhid olnud fantastiliselt koostööaltid ja mõistvad – nad saavad aru, et raha, mille nad sisse panevad, saavad nad mitmekordselt tagasi”– Hiidlaste Koostöökogu juhatuse jaoks nagu sõnum teiselt planeedilt.
Meie LEADER tegevuskeskuse käivitamiseks võetud laen lasub praegu isikliku käendusena otsekui kivikoorem kolme juhatuse liikme õlul. Ja ometi on toetused mõeldud kogukonna jaoks.
Eelmisel aastal tegi Vuntus analüüsi ja selgus, et Vihula vald, mis pani ühe elaniku kohta ühe euro Arenduskeskusesse sisse, sai 42 eurot tagasi. Isegi kõige väiksem, Ambla vald on saanud küll kõige vähem tagasi, aga siiski ühe panustatud euro eest kümme eurot.
“Kõik on LEADERist võitnud ning vallaametnikud ja vallavalitsejad saavad sellest aru, et see toob tagasi ja LEADER tegevusgrupi töösse tasub panustada,” kinnitas Heiki Vuntus.
Hiiumaa omavalitsuste puhul on need numbrid pisut teisiti väljendatud: iga Emmaste valla elaniku kohta saadi LEDAER toetusi 67, Kõrgessaare s 142, Käinas 176, Kärdlas 67 ja Pühalepas 85 eurot. Sellest arvestusest on veel välja jäetud toetused, mis on ülehiiumaalise mõjuga.
