Eile mängiti Kärdla lennujaamas läbi, mida ja kuidas teha lennuõnnetuse korral. Sel aastal möödub 19 aastat sellest, kui siin juhtuski lennuõnnetus, milles kaks reisijat hukkus.
Eilse õppuse legendi kohaselt tegi Kärdla lennuvälja lähedal merre hädamaandumise Peterburist tšarterlendu teostav õhusõiduk JetStream 31. Lennuk purunes, pardal olnud 16 reisija ja 3 meeskonnaliikme seas oli nii hukkunuid kui vigastatuid. Osa inimesi paiskus merre ning kuna merevee temperatuur on madal, oli väga oluline kannatanud kiiresti leida ja päästa.
Allakirjutanule meenus kohe 2001. aasta lennuõnnetus, mis polnud õppus, vaid juhtus päriselt. Lennuk AN-28 saabus 23. novembri õhtuse reisiga Tallinnast, kuid ei jõudnud lennuväljale, vaid kukkus kilomeetrijagu varem Soera talumuuseumi taha metsa. Üks reisija hukkus kohe, teine sai surmavaid vigastusi.
Küsisin kolmapäeval õppusel kaasa lööva Hiiumaa haigla õendusjuhilt Riina Tammelt, kas seoses õppusega meenus ka toonane lennuõnnetus.
“Ma isegi ei ole selle peale mõelnud,” vastas Riina Tamm, kes tookord peaõena kannatanuid haiglas vastu võttis. “Aga sellises olukorras võtame end kokku ja teeme, mis vaja on teha – keegi ju peab aitama.”
Tamm ütles, et õppuse eel tal närvi sees pole – haigla poolt on ettevalmistused tehtud, olukord kaardistatud, koosolekud peetud. Nüüd tahetakse testida, kas haigla on valmis eelnimetatud olukorra lahendamiseks panustama ning kas jätkub ressursse.
Kiidukiri peaministrilt
Viimasel ajal on Hiiumaa haigla personal kiita saanud tõhusa töö eest koroonaviiruse leviku ajal. Äsja tuli tänukiri peaminister Jüri Rataselt: “Viimased kuud on koroonaviiruse leviku tõttu olnud keerulised ning oleme pidanud muutma oma harjumusi, mõtlemist ja käitumist. Olen uhke, et suutsime ühiskonnana ja iga eestimaalase kaasabil nakkuse levikule vastu seista ning sellega oma inimesi hoida. Erilise tänu on ära teeninud need inimesed, kes olid oma igapäevase töö ja panusega võitluse esireas, kellel ei olnud võimalik pidada oma ametit kaugtöökohal või kellele langes kriisi tõttu tavapärasest suurem vastutuskoorem.
Haigla tublit tööd koroonapandeemia ajal tunnustas ka kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popov, kes eilsel õppusel osales kontrollija ja vaatlejana.
Peale õppust kohtus Popov Roograhu konverentsiruumis Hiiumaa perearstidega ja kriisikomisjoni liikmetega, et anda ülevaade COVID-19 teemal.
Selle aasta suurim
Õppuse peakorraldaja ja Kärdla lennujaama käitusjuht Allan Mäll ütles, et tegemist on suurõppusega, mille eesmärgiks tagada läbi harjutustegevuse esmane otsimis- ja päästevõimekus 5 meremiili raadiuses lennurajast.
Õppus algas eile hommikul kell 11 Kärdla lennuvälja loodesuuna lähiümbruses Tareste lahes ja Roograhu sadama akvatooriumis. Õppuse tegevusi mängiti läbi nii merel kui maismaal.
Õppus toimus koostöös häirekeskuse, merevalvekeskuse, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, SA Hiiumaa Haigla, Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsi, kaitseliidu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskusega.
Eilne merepäästeõppus, mille korraldas Tallinna
lennujaam, on üks suuremaid ühisharjutusi sel aastal.