Jutustas Jaanika Kuusk
Lindistas ja kirjutas üles Piret Eesmaa
Jaana Lepamaa Oo, tere hark! Kas alustamegi hargist?
No alustame! Väidetavalt oli vanasti pulmades selline komme: otsiti metsast puu, mille alla oli kasvades tekkinud hargikujuline süvend ja prooviti pruuti sealt alt läbi tõmmata. See aitas kaasa lasterohkusele. Teine hargiga seotud traditsioon oli kadripäev, kui vaadati kadriharki ehk kadrisandi pükste värvi järgi, kas talv tuleb ilus lumine või must ja porine. Meie oleme need traditsioonid sidunud maagiliste pulmatuttidega, mida valmistati juba kosjade ajal ja pulmas igale poole seoti – küll kübara, küll peiupoiste, küll jaurami külge. Tuttide tegemine näitas pruudi kasinust ja oskust ära kasutada iga viimast kui riideriba. Kirju värv, eriti punane, sümboliseerib ka rõõmu ja armastust. Lisaks seoti pulmatutid südamepaela külge, mis on selline erilisel viisil põimitud pael, kus punase paela sisse punutakse valged südamed.
Kas pulma värv on siis punane?
Jah, arusaamine, et meie pulmariided oleks justkui olnud valged, tekkis nõukogude ajal. Pulmariie oli traditsiooniliselt ikka punane või kirju, särav ja särtsakas. Peamiselt peeti pulmi talvisel ajal, sest suvi oli kiire töötegemise aeg. Nii paistis punane riie lumise talve taustal ilus ja särav välja.
Nii, ja Mihkli [talumuuseumi] pulmades siis…
Pulmi me päriselt ei korralda, vaid pakume pulmalistele elamusprogrammi, kus rändame üheskoos ajas tagasi. Justkui pulmalised saabuksid pruudiga peigmehe koju. Mis seal saama hakkab? Ma alustan täitsa algusest!
No alusta!
Pruutpaar jõudis Mihklisse. Väravad olid suletud, pulmaväravatena kaunistatud. Tõime kased, sidusime need ülevalt kokku, riputasime pulmatutid külge.
Alustuseks lubab peigmees pruudi ja külalised taluõuele. Aga kuna värav avatakse seestpoolt, peab peigmees ronima üle kaandu taluõuele. Kaandu on selline harkredel, mis käib aia peale, mida vanasti kasutati kiirelt üle aia minemiseks. Aiad on pere ja karja koos hoidjad.
Et pruudi uude koju tulek muuta võimalikult sujuvaks ja pehmeks, siis rullitakse lahti pulmavaip. Seejärel antakse pruudile ülesanne peigmees vähevankriga rehe alla vedada, kus harjutatakse koostööd käsikiviga leivajahu jahvatades. See ei ole lihtne töö. Jahvatatud jahu pakitakse pruutpaarile kaasa, millest saavad nad pärast teha ühise leiva või hoida mälestuseks. Proovile pannakse ka pruudi käsitööoskused, olgu see siis rüitekile pulmariba õmblemine või mõni muu näputöö.
Lõpetuseks tuleb pruutpaaril läbida viljakusrituaalid hargiga. Pulmatuttidega kaunistatud päevinäinud heinahang lüüakse maasse ning peigmehel tuleb hargi vahelt läbi tõmmata kokku köidetud pulmatutid. Rituaali pitseerimiseks korratakse tegevust ka pruudihargiga. Oluliseks ülesandeks on hoida rituaalseid pulmatutte kuni kojujõudmiseni ning siduda need siis sängi külge.
Mis veel võiks selles programmis olla? Või on see pruutpaarile üllatus?
Vanadest traditsioonidest puudust ei tule. Saab käia kivilabürinti mööda, mis on Hiiumaale hästi omane. Labürindis jalutades vabastatakse oma meeled, mõeldakse häid mõtteid ning tagatakse nii lasteõnn. Pruutpaari saab panna proovile ka toobri tassimises, kus on oluline hea koostöö. Toober on suur tünn, kahe kõrvaga, mille aukudest käib läbi toobripuu ja siis kantakse seda kahe
vahel. Kas vesi jääb sisse? Kui palju tilgub üle? Kas jõutakse eesmärgini? Siin võib pruutpaar valida ka esindajad, kes seda ülesannet peavad täitma, sest see vajab rammu.
Aitäh sulle! Ma ei oskagi rohkem midagi küsida. Sa nii ilusasti rääkisid kõik ära, et ma arvan, et saan lihtsalt ümber kirjutada su jutu.
No pane ikka laused ilusasti kokku.
Olgu, mõned komad panen ilusamini.
Ja et ma ei teinud üksi! See on ka oluline. Meid oli kolm: mina, Ille Savioja ja Kadri Kuusk.
Abielu sõlmimine muuseumis
Hiiumaa muuseum 
