Habemega lugu muuseumi hoidlast

Hiiumaa muuseumi uue hoidla lugu on väga pika habemega – ruumikitsikus painas juba 90ndate algul.
SA Hiiumaa Muuseumid nõukogu esimees Dan Lukas meenutas, et vist juba 90ndate alguses tegi OÜ Dagopen muuseumile hoidla jaoks projekti, mille järgi seda valmis ei ehitatudki.
2003. aastal kirjutas Hiiu Leht, et muuseumil on ruumi­kitsikus ja vaja oleks hoidlat, kus museaale hoiustada. Samateemalisi lugusid ilmus hiljemgi.
Nüüdseks on toona planeeritud mahud muuseumi jaoks ammu väikeseks jäänud ja tuli projekteerida uus, kaasaja nõuetele vastav.
Arhitektuurikonkursi võitis AS Dagopen 2016. aastal.
Aega kulus ka selleks, et muuseumi arvele laekuks raha põhiprojekti tellimiseks. Rahastus, ligi 35 000 eurot tuli riigilt aasta algul ja ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis valmis juuliks.
Perspektiiviga maja
Lukas rääkis, kuidas arhitektidele pandi kokku sisendit, millist hoidlat vaja. “Käisime Soomes hoidlaid vaatamas ja uurisime Eesti muuseumi­hoidlate projekte, analüüsisime ka maja sees meie vajadusi,” rääkis Lukas.
Praegu on Hiiumaa muuseumis u 33 000 eksponaati, aga tuleb mõelda ka sellele, kui palju on neid poole sajandi pärast. “Tuleb arvestada, et igal aastal tuleb umbes kuussada kuni kaheksa­sada uut museaali,” selgitas Lukas,
et projekt sai tehtud korraliku perspektiiviga. “Ei ole mõtet teha maja, mis on kolme aasta pärast kohe täis ja meil on uus mure.”
1000ruutmeetrist hoonet projekteerides arvestati ka reserviga juhuks, kui näiteks mõni kollektsionäär või eramuuseumi omanik tahab oma kogu muuseumile üle anda. Et siis muuseumil oleks suutlikkust see vastu võtta.
Praegu on muuseumi vara laiali ja museaale hoiustatakse kõikides filiaalides. Palju esemeid on abikogus, kui ruumi juurde tuleb, saab need võtta põhikogusse. Praegu pole neile asjadele isegi minimaalseid hoiustamis­tingimusi, mis põhikogu eksponaadile tagada tuleb.
Klaasseinaga ja liginullenergiaga
Hoidlasse on planeeritud neli töökohta – sinna saavad ruumid peavarahoidja, kaks koguhoidjat ja konservaator. Samuti saab hoones olema hoidla poole avaneva turvaklaasist seinaga koosolekute­ruum, aga ka ülevaatuseruum, konserveerimisruum ja isolaator. Hoidla ruumid saavad olema kuue erineva niiskusrežiimiga: tekstiil, kunst, foto jt – kõiki hoiustatakse erinevates tingimustes.
Liginullenergiahoonet köetakse energiakaevudest ja see saab olema Hiiumaa esimene ühiskondlik hoone, millel selline küttesüsteem. Lisaks on hoone ühel katuse­poolel päikesepaneelid ja soojustagastusega ventilatsioon.
Lukas rääkis, et tulekahju puhul hakkab tööle gaasikustutus­süsteem, mis museaale säästab. “Selleks, et see kõige tähtsam vara oleks säilitatud, mitte nagu Rios, kus rahvusmuuseum maha põles sellepärast, et lihtsalt raha ei olnud,” märkis Lukas. “Selline asi peaks olema välistatud – õnnetusi juhtub ikka, aga need ei tohiks hoidlates juhtuda.”
“Olen kindel, et saame maailma parima hoidla­hoone,” lisas Lukas.
Raha riigieelarvest?
Hoone ehitusmaksumus pole veel teada, aga kui arhitektuuri konkursi ajal nimetati selleks üle poole miljoni euro, siis Lukase kinnitusel see number kohe kindlasti õige pole. Praegu räägitakse paarist miljonist, aga kuna ehitus­hinnad on kahel viimasel aastal kasvanud väga palju, u 40 protsenti, ei pruugi seegi paika pidada.
Lukas ütles, et praeguse kava järgi peaks ehitusraha tulema kultuuriministeeriumilt ja on loodetavasti juba järgmise aasta eelarves. “Eks seda näitab tulevik, kas on või ei ole,” ütles Lukas.
Mandrile ühishoidlad
Kultuuriministeeriumil on kava teha mandrile maakonnamuuseumide jaoks kaks ühishoidlat ja saartele eraldi, üks Saare-, teine Hiiumaale.
“Saarlased praegu väga ei kurda oma hoiutingimuste üle, nendel ruumi on, meie oleme kurtnud kogu aeg,” rääkis Lukas. “On väga tähtis, et see kogu on Hiiumaal kohapeal olemas. See on märgiline – ka mina hiidlasena tahaksin, et kui ma annan Hiiumaa muuseumile oma suguvõsa tähtsa asja, siis ma tahaks, et see säiliks siin, Hiiumaal.”
Lukas nentis, et kui kogud näiteks mandrile ühishoidlasse viia, kaovad ka koguhoidjate ja uurijate töökohad ehk kaovad ka kultuuriline ja akadeemiline tegevus. “Sellest oleks väga kahju,” nentis ta.
Igal juhul on hoidla projekt nüüd valmis ja ehitusluba olemas. Muuseumil on selle kuu lõpus kavas hoidla projekti avalikult tutvustada ja siis saavad huvilised uues majas juba ringi käia. Muidugi virtuaalselt. Kuupäevadest annab muuseum teada Hiiu Lehe veergudel.
Uue hoidla asukohaks on Väike-Sadama tänava ja Lubja­ahju põigu ristumiskoht ASi Keskkonna­teenused lähedal.