Vabadussõja mälestusmärgi projekteerimine algas, aga raha, mille eest see valmis ehitada, pole – lootus, et hiidlaste unistusel aitab teostuda EV100 programm, kustus.
Reedel allkirjastasid Hiiumaa muinsuskaitse selts ja OÜ PSST! vabadussõja mälestusmärgi projekteerimise töövõtulepingu. Seltsi poolt allkirjastas lepingu juhatuse esimees Dan Lukas, teise osapoolena mälestusmärgi võidutöö autor arhitekt Sander Paljak.
Võidutöö nimega “Ohverdus” kuulutas žürii välja 2018. aasta veebruaris ehk ligi poolteist aastat tagasi. Paljak, kes praegu täiendab end Hollandis, ütles Hiiu Lehele, et lepingu sõlmimine seisis ühest küljest tema tegemiste taga, ka kulus seltsil aega, et projekteerimiseks raha koguda.
Pühalepa kiriku esisele kerkiva mälestusmärgi ehitusprojekti maksumus on 15 000 eurot ja see peaks valmima 1. oktoobriks. Paljak kinnitas, et selleks ajaks see ka valmis saab.
Raha vaid 1000 eurot
Mälestusmärk loodeti püstitada Eesti riigi 100 aasta juubelipidustuste ajal, mis kestavad veel 2020. aastani, kuid EV100 programm jättis projekti toetuseta.
“Unistus oli, et mälestusmärk valmib 2. veebruariks 2020, aga see oli ja on unistus, sest EV 100 seda projekti ei toetanud,” selgitas Dan Lukas.
“Mälestusmärgi valmimise tähtaega me, see tähendab selts ja Hiiumaa vald seadnud ei ole, aga ehitamisel saab vallal olema kandev roll, raha tuleb loodetavasti Eesti Vabariigilt ja headelt annetajatelt, ” ütles Lukas.
Seni on annetusi kogunenud üle 1000 euro. Kui palju võiks mälestusmärgi ehitus maksma minna, keegi veel öelda ei oska – see selgub projekteerimise käigus, ütles Lukas.
Hiiumaa valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et mälestusmärgi ehitusest on Lukasega juttu olnud valla eelarvestrateegia raames, kuid summana see selles dokumendis veel kirjas pole. “Täpne summa alles selgub, aga igal juhul on see Eesti riigile väike ja Hiiumaa valla jaoks suur raha,” nentis Pihlak.
Võib tulla suurem
Võidutöös oli ringikujulise neljast 3 sentimeetri paksusest Cor-Ten terasest koosneva mälestusmärgi ümbermõõt 20 meetrit, kõrgus 1–5 meetrit. Žürii liige Urmo Vaikla pakkus toona, et mälestusmärk võiks olla suuremgi.
“Eks ma mängin läbi need suurused ja katsetan, aga mingeid lõplikke otsuseid pole ma veel teinud,” ütles Paljak, et asi vajab läbimõtlemist.
Vastuseks küsimusele, kes võiks sellise küllalt keerulise teose valmis teha, pakkus Paljak, et sellega võiks hakkama saada laevaremonditehased ja suuremad metallitööstused.
Uurimistöö jätkub
Jätkub ka uurimistöö, kui palju hiidlasi Vabadussõjas osales ja kui palju neid seal langes. Vabadussõjas langenud ja osalenud hiidlaste nimed saavad kirja mälestusmärgile.
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi liige Enn Veevo ütles, et praegu on nimekirjas 1360 nime, nendest juba kinnitatud nimesid 1199. Teada on, et vabadussõjas langes 56 hiidlast.
Uuringuid alustas ta 2015. aasta lõpul, kui Mart Mõniste andis talle üle tabeli 117 nimega. Veevo rääkis, et esialgu käis ta infot otsimas arhiividest, nüüd aga hõlbustab otsinguid keskkond Saaga, kust saab dokumente lugeda digitaliseeritud kujul.
Veevole on töös abiks olnud ka Vello Simmer, Patrick Rang, Monika Paljasma, Jüri Kastein ja paljud teised.
Ainsana mälestusmärgita
Hiiumaa on seni ainus Eesti maakond, kus ei ole vabadussõja mälestusmonumenti. Põhjus, miks Hiiumaal enne teist maailmasõda vabadussõja mälestusmärki ei rajatud, peitub tollases haldusjaotuses. Hiiumaa kuulus siis Läänemaa alla ja hiidlastest võitlejaid mälestati Haapsalus asuva sambaga.
2015. aastal korraldati Võiduparaad Hiiumaal ja siis avastasid korraldajad üllatusega, et siin polegi mälestusmärki, kuhu viia võidupüha pärg.
Võidupüha on Eesti riigipüha, millega tähistatakse Eesti võitu Landesveeri üle Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Pühapäeval möödub sellest vabadussõja otsustavast sündmusest 100 aastat.
