Malvaste pakendipunkti reostuse probleem teeb meilegi muret, kuid lahenduse edukus ei sõltu ainuüksi meist.
Antud pakendipunkt on mõeldud tarbijatele pakendijäätmete äraandmiseks, paraku tuuakse pakendipunkti mahutite kõrvale palju olme- ja muid jäätmeid, mis ei ole pakendijäätmed ja mille käitlemiseks puudub meil voli. Jäätmekäitleja [AS Eesti Keskkonnateenused – toim] sõnul on pakendite osakaal vaid umbes 30 protsenti. Saadame fotod, mis tehtud 19. juulil jäätmekäitleja poolt. Mustades prügikottides on valdavalt olmejäätmed, big-bag kotis ehitusvill ja remondijäägid, sinine paberpakendi mahuti aga on täiesti kasutamata – tühi.
Meie koostööpartneri ASi Eesti Keskkonnateenused poolt saadud info kohaselt ei täitu antud asukohas olevad pakendikonteinerid piisavalt, et tekiks vajadus neid sagedamini tühjendada – pakendikonteinerite täituvus on umbes üks kolmandik. Konteinerite tühjenduspäeval on konteinerid alatäitunud, mida kinnitab oma e-kirjas ka Hiiu vallavalitsuse ametnik. Pigem on probleemiks pakendikonteinerite kõrvale toodud jäätmed.
Pakendikonteinerite konstruktsioon on selline, et pakendite sisestamise avad oleks piisavalt suured, et pakend ja näiteks väiksemasse hulgipakendikotti pakendatud pakendid sealt läbi mahuks, aga ka piisavalt väikesed selleks, et vältida ehitus- ja suurjäätmete ning näiteks vanamööbli sattumist pakendikonteinerisse. Antud kompromiss konteineri konstruktsiooni osas on mujal Eestis ennast õigustanud. Samatüübilised pakendikonteinerid on nii meil kui meie konkurentorganisatsioonidel kasutusel üleeestiliselt, ka turismipiirkondades.
Siinkohal tooksin võrdlusmomendi pandiga koormatud pakendi tagastussüsteemiga, kus pandimärgiga pudelid sisestatakse ükshaaval pandiautomaati ja nende tagastusprotsent on väga suur. Seega suurte avatud luukidega mahutitele üleminek süvendab vaid konteinerite väärkasutust ega lahenda mitte kuidagi antud probleemi.
Meie, taaskasutusorganisatsiooni poolt on olemas valmisolek finantseerida antud punktis pakendikonteinerite tühjendust ja konteinerivälise pakendi vedu iganädalaselt või vajadusel isegi sagedamini. Oleme omalt poolt suurendanud pakendikonteinerite arvu antud asukohas, aga paraku ei ole see prügistamise probleemi leevendanud.
Ilmselt ei ole avalikkuse kasutuses oleva pakendipunkti pidamine antud asukohas otstarbekas, sest koht on Hiiumaad külastavate turistide liikumise sõlmpunktiks ning kuna Hiiumaal ei ole turistide poolt tekitatud olmejäätmete kogumise-käitlemise lahendus piisavalt õnnestunult teostatud, siis kasutatakse seda pakendipunkti prügi kokkukandekohana.
Ilmselt tuleks Malvaste kandi elanike jaoks leida koostöös kohaliku omavalitsusega muu moodus, et inimesed, kes hoolivad loodusest ja soovivad pakendeid tagastada, saaksid seda teha mugavamalt, ning turistide poolt tekitatud prügi jaoks leiaks omavalitsus parema lahenduse. Võimalik on käivitada antud piirkonnas analoogne pakendikoti teenus, mida valdavalt üleeestiliselt pakub OÜ Tootjavastutusorganisatsioon koostöös ASiga Ragn Sells.
Küsimus: “Kuidas kavatsete olukorra lahendada?” peaks olema suunatud mitte üksnes meile, vaid ühtlasi ka kohalikule omavalitsusele.
Samas on ka kohalik omavalitsus panustanud omalt poolt – aidanud ära koristada pakendipunktis olevad olmejäätmed. Ilmselt sellest aga ei piisa normaalse olukorra saavutamiseks.
Meie ettepanek on, et kohalik omavalitsus, kellel on seadusest tulenev kohustus teha koostööd kõigi kolme pakendite taaskasutusorganisatsiooniga, komplekteeriks nendega koostöös Hiiumaale rohkem pakendipunkte, mis vähendaks Malvaste punkti ülekoormust. Samas tuleb omavalitsusel leida piisav lahendus turistide poolt tekitatavate jäätmete käitlemiseks.
Siret Kivilo
Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO)
Lisa: Kirjavahetus Hiiu vallaga Malvaste pakendipunkti teemal:
Tere kõigile!
Viisin täna [20. juulil – toim] koos maastikukujundaja-haljastusspetsialistiga, kes asendab puhkusel viibivat keskkonnaspetsialisti, kohapeal läbi paikvaatluse. Tõepoolest üks suur metallist pakendikonteiner oli peaaegu tühi, aga seda põhjusel, et otstes on ebamugavalt pisikesed avad, mis jäävad esimesel hetkel isegi märkamata. Samas pealolevaid kaani [kaasi – toim] andis kuidagi kahe naise jõul lahti sikutada. Segaduseks on seal veel tabalukk, mis jätab mulje, et kaas kinni. Avasime mitmed kõrvale ladustatud kotid, millest enamus olid pakendid ja ladustasime konteinerisse.
Kahjuks kõik ei mahtunud ja edastasin vastava pildi ja selgituse koheselt ka Hiiumaa Keskkonnateenuste kohapealsele esindajale. Vald on edastanud info ja saanud nõusoleku, et antud kohas toimub iganädalane pakendikonteinerite tühjendus ja kord nädalas viime ise sealt olmejäätmed ära. Kui jäätmeid väga palju, oleme tellinud teenuse.
Vallal on turistide jaoks paigaldatud suured olmejäätmete konteinerid enimkülastatavate turismiobjektide juurde.
Probleemi vähendamiseks tuleb igal nädalal antud kohas tühjendada pakendikonteinereid (kui ikka eelmisel neljapäeval tühjendati üldse?) ja kui tühjendati, siis tuleks suveperioodiks suurendada konteinerite arvu.
Teine probleem kogu Hiiumaal on jäätmevedaja võimetus olmejäätmete lisatellimusi operatiivselt täita ehk oleks ilus unistus kui pakendiringil avastab jäätmevedaja, et maha jääb ka olmejäätmeid, siis näiteks järgmisel päeval on juba nende äraveo võimalus.
Lugupidamisega,
Liili Eller
Majandusosakonna juhataja
Hiiu Vallavalitsus