Connect with us

Uudised

Esimene vestlusõhtu võttis teemaks metsamajanduse

Harda Roosna | Hiiu Leht
Eelmisel nädalal alanud vestlusõhtute sari, mille käivitasid SA Hiiumaa Arenduskeskus ja MTÜ Hiiumaa ettevõtjate liit, asetas seekord rõhu metsamajandusele ja jätkab märtsis plastitööstusega.
Kord kuus on kavas Hiiumaa eri kohtades toimuval kohtumisõhtul ette võtta üks saare majandusvaldkond. Rannapaargus aset leidnud ava­õhtule olid korraldajad kutsunud metsandusvald­konna ettevõtjad Andrus Ilumetsa (OÜ HMPK) ja Martti Vesingi (VMV Metsahooldus), MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse liikme, metsakonsulendi Aira Tossu ning OÜ Nõvajõe omaniku Üllar Metsandi. Vestlust juhtis ettevõtjate liidu juhatuse esimees Arno Kuusk, kes tõdes, et nagu sel korral, tuleb ka edaspidi arvestada, et kõik kutsutud esinejad ei saa tulla. Seekord olid saarelt ära RMK Hiiumaa metsaülem Andres Tammeveski ja OÜ Vesset juht Toomas Pertel.
“Esimesel vestlusõhtul oli huvi metsanduse ja puidusektori vastu suur,” hindas arenduskeskuse juhataja Liis Lukas toimunut kordaläinuks. Kohapeale tulnud ja veebiülekannet jälginud huvilisi oli kokku üle neljakümne. Soovi korral saab salvestust youtube.­com kanalil järelvaadata.
Lukas ütles, et ettevõtlusteadlikkuse tõstmise programmist rahastatav sari annab ettevõtjatele võimaluse omavahelisteks kohtumisteks. Laiem huviliste ring aga saab ülevaate sektori hetkeseisust ja perspektiividest, vastuseid tekkinud küsimustele ning võimaluse suhelda otse ettevõtjatega.
Tõenäoliselt leiab järgmine, plastiettevõtjate vestlusõhtu aset neljapäeval, 24. märtsil, toimumiskoht veel täpsustub.
Kel laiem tööpõld?
Esimesena sõna saanud Martti Vesingi rääkis, et metsa­kasvatuse alal tegutsev osaühing VMV Metsahooldus, mille juhatuses on ta koos venna Vahur Vesingiga, näeb tööpõldu Hiiumaal laiana. Praegu on ettevõttes kuus töötajat, aga võiks olla kaks korda rohkem – kui vaid tööjõudu leiduks.
Peamiselt metsaraiega tegeleva OÜ HMPK juhatuse liige Andrus Ilumets nentis, et kuigi tegu on aegade suurima metsandusettevõttega, mille peakontor Hiiumaal, liigutakse järgnevatel aastatel tõenäoliselt vähenemiskursil. “Tõenäoliselt võtavad selle rolli üle ettevõtted, kes ei ole siia registreeritud,” sõnas ta. Põhjustena viitas ta praegusele metsanduspoliitikale, mille tõttu on raiemahud ebakindlad, turg volatiivne ja konkurents väga tihe.
37 töötajaga ettevõtte tööpiirkond ulatub Hiiu- ja Saare­maalt, kus HMPK teeb kõik riigimetsa raietööd, ka Valga-, Viljandi- ja Raplamaale. Aastast 2005 on HMPK üles töötanud ka n-ö probleemseid metsi, saates ühe oma üksuse välisriiki. Likvideeritud on tormi­kahjustusi Rootsis ja tehtud putukatõrjet – praegu näiteks Saksamaal.
Aira Toss ütles, et Hiiumaa Metsaselts ühendab üle 300 erametsaomaniku – nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid, kellele kuulub 18 000 hektarit Hiiumaa metsa. Kokku on tema andmetel saarel metsa 67 500 ha, millest RMK metsamaa u 29 000 ha ja 38 500 ha kuulub eraomanikele.
Toss juhtis tähelepanu, et Hiiumaa majandusülevaates on andmed siin registreeritud juriidiliste isikute kohta, kuid paljud ettevõtted omavad maad Hiiumaal, olemata siin registreeritud. Seda asjaolu arvestamata saab tema hinnangul saare metsandus­sektorist moonutatud pildi.
Metsakasvatuse ja muu metsamajandusliku tegevusega seotu OÜ Nõvajõe juhatuse liige Üllar Metsand ütles, et nii palju metsa nagu praegu, ei ole Eestimaal viimasel 300 aastal olnud. “Ainult siis kui me hooldame, kasvatame ja ka raiume, on võimalik saavutada järjepidevus metsanduses,” ütles ta. Kui on paika pandud majandamismetsa protsent, mida riigil on tarvis, siis pole selle üle mõtet vaielda, oli tema seisukoht.
Piirefektiivsusest puidubeebideni
Vestlusõhtu jooksul oli kõne all lai ring teemasid, mida käsitleti kord ülevaatlikumalt, kord sügavuti. Põhjalikumalt rääkis Ilumets metsavarumise ülikõrgest efektiivsusest ja metsamasinatest, mis tuleb välja vahetada umbes kahe aasta tagant, sest selleks ajaks need ettevõtja jaoks moraalselt vananevad. “Meie masinad liiguvad selles suunas, et kui tuleb 5G-6G, siis enam inimest metsas vaja ei ole,” sõnas ta.
Efektiivsusega seoses tuli jutuks metsatöö kasvanud ja kasvatatud metsades, eri tüüpi raied ja riskid – näiteks putukarüüste – mis kaasnevad väga kõrge tootlikkusega. Putukad on ohuks ka istutatud puutaimedele. Martti Vesingi võrdles väikesi puutaimi beebide ja kutsikatega, keda nähes tuleb peale heldimus. “Kui inimesed läheks sinna langi peale ja oskaks selles väikeses puutaimes ka näha metsa,” soovis ta.
Tihumeetritest megavattundideks
“Aastaid on räägitud, et Hiiumaalt läheb puit välja ja siin väga vähe väärindatakse seda,” jõudis moderaator järgmise probleemini. Panelistid tõid välja, et kuigi viimastel aastatel on Euroopa kõrgeimad palgihinnad olnud Eestis ja palgiautod liiguvad Eesti saetööstustele, siis Hiiumaal sellise, maailma tipptasemel efektiivsusega tööstust praktiliselt rajada ei ole võimalik. “Meil on avatud majandus ja kaup müüakse sinna, kus on kõige parem ostja,” ütles Ilumets. Siit hargnes vestlus konkurentsile saekaatrite vahel ja puidule, mida need ostavad sisse ka teistest maadest, sest materjali ei jagu.
Käsitlemist leidsid RMK roll tarneahelas ja mitmetasandilised kestvuslepingud, vähem- ja enampakkumised, kogumets ja sortimendiklassid, regionaalse iseloomuga puit, tarbe- ja küttepuit. Rääkida jõuti vagudest, mis metsatöödel tekivad, linnurahust ja sellest, et piirinaabrite vahel on vähe koostööd kui peaks kraave uuendama või teid tugevdama. Arutleti metsa kõrge jahiboniteedi, tõrvatootmise, marjade ja seente ning kõrge käsitöö osakaaluga toodete üle.
“Väidan, et on ainult aja küsimus kui puitu ei mõõdeta enam tihumeetrites,” tegi Ilumets vestlusesse ootamatu pöörde. Pakkudes, et kasutusele võetakse kuivainetonnid, gigadžaulid või megavatt-tunnid. Kuni ei ole salvestustehnoloogiaid, näeb ta võimalust Hiiumaa jaoks puiduenergia väärtuse võimalikult kõrgele tõstmises. Ilumets ütles, et HMPK müüs ainuüksi jaanuaris Heltermaa sadama kaudu välja 60 000 megavattundi energiat, samas on näiteks Kärdla keskkatlamaja kogutarbimine u 14 000 MWh aastas. Küsimus on tema arvates selles, kuidas suudaksime selle utiliseerida Hiiumaal.
Kahetunnise vestlusõhtu lõppedes paistis, et metsamajanduse teemal võiks veel mitmeid kohtumisi korraldada.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...