Connect with us

Uudised

Energiaühistute algatajad kohtusid Kõpus

Kolmapäeval kohtusid Kõpu rahvamajas Eesti esimese kümne energiaühistu algatajad. Töötoas jagasid eesminejatele kogemusi kolm mentorit.
Eesti Arengufondi algatatud mentorprogrammi raames arendatakse üle Eesti kümmet energiaühistu pilootprojekti, mis plaanide kohaselt alustavad energia tootmist kohalike elanike ja kogukondade tarbeks juba sel sügisel.
“Nende kümne näitel tahame nii-öelda läbi mängida, kuidas võiks Eestis välja näha energiaühistute tegutsemine,” selgitas Eesti arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert Kristiina Sipelgas.
Töötuba korraldati Kõpus kuna üks kümnest on Hiiu energiaühistu, mille eestvedajaks Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk ja koordinaatoriks Kaidi Nõmmerga.
Hiiu energiaühistu
Valk rääkis, et ühistu abil loodetakse kõigepealt lahendada Kõrgessaare ja Lauka asulate kortermajade, aga ka munitsipaalhoonete küttemuresid. “Praegu püüavad seal iga maja elanikud ise kuidagi maja kütmisega hakkama saada,” selgitas Valk.
Küttena nähakse eelkõige puitu: nii haket kui puidu­graanuleid ehk prulle. “Oluline on kohaliku vähemväärtusliku puidu väärindamine kütte tarbeks, stabiilsuse tekitamine nii metsatootjale kui soojatarbijale,” selgitas Valk.
Ta märkis, et Kärdlas on olukord parem – keskkütteteenust pakub AS Eraküte. Ühe võimalusena nähakse siiski päikesepaneelide paigaldamist Pae tänava kortermajadele. “Seal on see võimalik ja nii saaks sealseid kortermaju varustada sooja veega suvel, kui maju ei köeta,” selgitas Valk. Kaugem perspektiiv oleks Kärdla sadama arendusala küttega varustamine.
Ühistud tooks muutuse
Eelmistel aastatel koostas arengufond energiamajanduse pika­ajalist arengukava. Selgus, et kõige suurem kulude kokkuhoiuvajadus on transpordis ja energia­majanduses. “Tulenevalt sellest algatasime energiaühistute programmi, mis kõige kiiremini annab võimaluse Eesti energiamajanduses suuri strateegilisi muudatusi ellu viia,” selgitas Sipelgas.
Kõpus toimunud töötoas arutleti projektide seniste arengute üle ja otsiti lahendusi kitsaskohtade kõrvaldamiseks riiklikul tasandil. Kogemusi ja nõuandeid jagasid mentor Lutz Ribbe Saksamaalt, Hans Christian Sørensen Taanist ning Moonika Kukke Eestist.
Ribbe: See on teie tuul
Ribbe rääkis, et Saksamaal toodetud energiast tuleb
30 protsenti taastuvatest energiaallikatest ja 95 sellest tootmisest ei kuulu suurtele firmadele, vaid eraisikutele, põllupidajatele ja väikestele ühistutele. “Tegemist on struktuurse muutusega – inimesed ise on hakanud energiatootjateks ja teenivad sellega raha, mitte ei kuluta oma teenitud raha elektri eest maksmiseks,” selgitas Ribbe. See omakorda toob kaasa selle, et raha ei liigu suurfirmade kätte, vaid jääb regiooni.
Ribbe meenutas, kuidas Poolas oli suur vastuseis tuugenite rajamisele, sama hakkas talle silma ka Eestis. “Ma mõistan seda, sest meil Saksa­maal oli sarnane olukord,” ütles Ribbe. “Kui tuleb mingi investor ja ütleb: näete siia panen ma tuuleturbiini – kas see pole mitte ilus? Ja see on väga kasulik kliimale ja minu rahataskule ka. Nii et palun võtke see vastu!” Ribbe küsis retooriliselt: “Aga miks te peaksite seda tegema?”
Ribbe sõnul suhtumine muutub, kui inimesed kogunevad ühistutesse ja ostavad ise enda jaoks tuuleturbiini(d). “Jah tõepoolest, see on tuuleturbiin, aga kui te näete, et iga selle pööre on kasulik kohalikele inimestele, vaatate te seda hoopis teise pilguga,” selgitas Ribbe.
Ribbe õnnitles hiidlasi, et neil õnnestus tuuleparkide rajamise vastu koguda 8000 allkirja. “Ma olen absoluutselt kindel, et meil on vaja tuuleenergiat kasutada, aga see on teie tuul, mitte investori tuul, kes tuleb siia teie ressurssi, teie tuult varastama,” lisas ta.
“Te ei peaks olema tuule­energia kui sellise vastu, vaid kaitsma seda enda jaoks ning olema nende vastu, kes tulevad siia teie ressurssi oma huvides kasutama,” kõlas Ribbe soovitus.
Tegutsemisvormi valik
Kukke, kes töötab advokaadibüroos Glimstedt, on üks üheksast energiaühistute programmi mentorist, kes abistavad ja toetavad algatajaid energiaühistute loomis­protsessis.
Kõpus räägiti sellest, millise tegutsemisvormi ühistud võiksid valida, millised on nõuded ja probleemid. “Loodan, et iga algatusrühm teab tänase päeva lõpuks kas valida energiaühistuna tegutsemiseks osaühingu, tulundusühistu või mittetulundusühingu vorm,” ütles Kukke.
Jaanus Valk nentis, et valikud on tänu Eesti seadusandlusele piiratud ja kohalik omavalitsus ühistusse kuuluda ei saa. Energiatootmisega tohib tegeleda kas osaühing või aktsiaselts. Tema arvates jääb seega kaks võimalust: asutada kohe osaühing või siis tulundusühistu, mis omakorda asutab osaühingu.
“Ühistu peaeesmärk on efektiivsem ja soodsam energia. Kasum peaks minema elamute renoveerimiseks – ei ole ju mõtet ilma kütta,” ütles Valk.
Töötuba Kõpus oli järjekorras viimane ja nüüd peaksid algatajad hakkama energiaühistuid asutama. Programm kestab septembri lõpuni, siis saab teha kokkuvõtteid.
Kust tuleb raha?
Vastuseks küsimusele, kust tuleb raha energiaseadmete, võrkude ja trasside rajamiseks, ütles Kukke, et eelkõige sõltub see sellest, millise ärimudeli alusel ühistu tegutsema hakkab. Sealt edasi tuleb vaadata, kas on vaja kaasata avaliku sektori või siis erainvestori raha.
Loomulikult peavad ühistusse panustama ka kohalikud inimesed ise. “See ongi energiaühistu üks eesmärke: et inimesed, kes näevad, et see idee on hea, on nõus tulema nii oma rahaga, kui võtma vastutust, kui saama otsustusõigust,” lisas Kristiina Sipelgas.

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Galerii

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 24 raames toimunud avatud laeva üritust külastas rohklt huvilisi kogu saarelt. Lisaks EML Wambola külastamisele sai tutvuda ka erinevatest riikidest pärit...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...

Uudised

Kuu aega enne 99. sünnipäeva suri Rootsis Lindigös Amanda Mast, kelle kodumetsas Paopel pandi 2019. aasta sügisel toime suur metsavargus. Kolme kahtlusaluse üle hakkab...