TS Laevad “Kas selline valevorst või siis lihtsalt ebakompetentne mees tohiks töötada ühe börsiettevõtte tütarfirma juhina, seda las otsustavad aktsionärid,” ütles Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) esimees, kapten Jüri Lember Hiiu Lehele.
Suursaarte ja mandri vahelist parvlaevaühendust opereeriv OÜ TS Laevad katkestas 16. oktoobril läbirääkimised EMSAga ning pöördus riikliku lepitaja poole. Põhjusena tõi ettevõtte juht Jaak Kaabel, et alates selle aasta märtsist kestnud läbirääkimised EMSAga ei ole viinud kollektiivlepingu sõlmimiseni.
TS Laevad: Nõudmised ületavad võimalusi
“Selle aja jooksul oleme olnud valmis uuendama mitmeid töötingimusi puudutavaid punkte, aga kuna EMSA üha uued ja uued läbirääkimiste käigus kerkinud nõudmised ületavad kaugelt meie võimalusi, oleme jõudnud patiseisu,” teatas Kaabel.
“Vastab tõele, et TS Laevad katkestasid läbirääkimised,” kinnitas Jüri Lember. “Kahjuks ei vasta aga tegelikkusele, et läbirääkimiste käigus oleks peale ühe korra mingeid täiendavaid nõudmisi esitatud.”
Eelnimetatud üks kord tulenes Lemberi sõnul tööandja, TS Laevad ebaeetilisest käitumisest: Lember rääkis, et selle aasta juunikuu lõpul mindi laevaperede juurde ja pakuti tervelt 18 punktist koosnevaid soodustusi ja hüvesid, sh tarbijahinna indeksi ulatuses põhipalkade kasvu alates 2019. aasta jaanuarist. Lember juhtis tähelepanu, et ametlike kollektiivläbirääkimiste käigus ei ole seni enamikku nendest hüvedest ega ka palgatõusu selles määras pakutud.
“Õnneks leidus laevaperede seas piisavalt kainet mõistust ning sellele libedale teele ei mindud, et soostuda individuaalsete lepetega väljaspool ametiühingu ning ametlikke läbirääkimisi,” ütles Lember.
Põhjenduseks, miks TS Laevad EMSA nõudmistele vastu tulla ei saa, tõi Jaak Kaabel asjaolu, et ettevõte on erandlikus seisus võrreldes teiste, näiteks rahvusvahelisi vedusid korraldavate laevandusettevõtetega.
“TS Laevad on regionaalne ettevõte ja ettevõtte tulu on fikseeritud kaheksaaastases halduslepingus ning veo kasumimarginaalile on seatud piirid, mida ettevõte ületada ei tohi. Seetõttu on meil raske tulla kõikidele ametiühingu nõudmistele vastu,” ütles Kaabel.
Lember omakorda kinnitas, et EMSA-l ei ole ühtegi nõudmist, mis ületaksid ettevõtte võimalused. “Meie palgatõusu ja indekseerimise rahaline suurusjärk aastas ja rahalises väärtuses jääb alla 200 000 euro, mis kindlasti ei ole üle 2,5miljonilise puhaskasumiga ettevõttele ülejõukäiv summa,” arvutas Lember. “Seda enam, et siiani pole me saanud ettevõttelt vastust 4,9 miljoni suuruse põhivarade kulumi ehki amortisatsiooni summa kohta 2017. aastal ega ka mitte summa kohta, milline maksti 2017. aasta eest välja juhatuse liikmete preemiatena. Jääb mulje, et ettevõte varjab vastavaid arvnäitajaid.”
Lember viitas, et rahaliste vahendite nappusest ei anna tunnistust ka läbirääkimiste käigus väljastpoolt ettevõtet palgatud kallihinnaliste nõustajate kasutamine vähemalt viie kuu jooksul: “Kaldun arvama, et terve suur tükk rahast, mida oleks saanud kasutada töötajate täiendavaks tasustamiseks, on kulunud nüüd nõustajatele.”
TS Laevad: Töötajatel korralik palk
TS Laevad teatas, et täidab kõiki seadustest ja töölepingutest tulenevaid kohustusi ning kõikidele töötajatele on tagatud kaasaegsed töö- ja olmetingimused. Brutotöötasu parvlaevadel aga algab Eesti keskmisest palgast, mis on oluliselt kõrgem Hiiu maakonna ja Saare maakonna keskmisest töötasust.
Küsimusele, kas riikliku lepitaja kaasamine võib olla tulemuslik, vastas Lember, et juhul, kui tööandja pool oma põhimõttelisi seisukohti ei muuda, siis vaevalt.
“Esmalt soovime ka lepitaja juures, et tööandja esindajad vabandaksid sellise sitaloopimise eest, millega nad on hakkama saanud ja seda mitte ainult meie ametiühingu inimeste, vaid ka parvlaevade töötajate ees,” ütles Lember.
Jüri Lember ütles, et peale Jaak Kaabeli avaliku väljaütlemise, et mitte keegi parvlaevadel töötavatest inimestest ei saa palka alla vabariigi keskmise ja pootsmanid saavad 1800 eurot kuus, on inimesed väga pahased ja saatsid ametiühingusse oma viimase kuu palgalehti, et näidata, palju tegelikult makstakse. “Muuseas ühe Hiiumaa liini pootsmani töötasu oli septembris ilma lisatasuta, mis oli 252 eurot, 1092 eurot ehk isegi mitte lähedal vabariigi keskmisele või Jaak Kaabeli poolt avalikult ERRis välja öeldud 1800 eurole.”
EMSA: Läheme kohtusse
Lember ütles, et erimeelsused on algusest peale üsna põhimõttelist laadi, rääkimata rahast ja palganumbritest: “Ettevõtte juhtkond koos oma kallite nõustajatega on leidnud, et ametiühingul justkui polekski õigust kollektiivselt töötasusid ja muid töötingimusi läbi rääkida ja kokku leppida kõigi töötajate nimel.”
Lemberi sõnul on ettevõtte juht Jaak Kaabel meedias esinedes püüdnud jätta risti vastupidist muljet: “Kaabel on väitnud, et ametiühing on soovinud lepingut sõlmida ja palka juurde vaid ametiühingu liikmetele, minnes tegelikult üsna rappa väitega, et ametiühing nõudis justkui hüvesid EMSA ehk siis ametiühingu töötajatele.”
Ta tõi tõestusena tsitaadi Postimehe artiklist: “Ametiühing tahab palgatõusu ja hüvesid vaid EMSA töötajatele. See oleks Kaabeli sõnul aga ebaaus.”
Lember nentis, et 23 tegevusaasta jooksul on EMSAs nähtud ja kogetud nii mõndagi, aga sellist hämamist ja teadlikult vale levitamist nähakse üsna esimest korda. “Teadliku ja pahatahtliku vale levitamise kohta, mis võib lugejaid oluliselt eksitada, oleme saatnud juba ühe kirja TS Laevade pealikule Jaak Kaabelile palvega need faktide moonutused samades väljaannetes ümber lükata koos väikese ähvardusega, et kui ettevõte seda ei tee, siis pöördume kohtu poole samade nõuetega, kuid lisame ka rahalise kahjunõude,” ütles Lember.
TS Laevad saadetud pressiteates on kirjas, et kollektiivlepingu läbirääkimisi peetakse Eesti meremeeste sõltumatu ametiühinguga, mis esindab umbes 14 protsenti ettevõtte töötajatest.
