Püha Lepa Lehel on heameel teatada, et meil õnnestus saada kauaoodatud intervjuu saarlase Taivoga (nimi muudetud). Tegu on sellise suurusjärgu kuulsusega, kes vastab reporterite küsimustele haruharva, või siis üldse mitte. Tunnen teda õnneks juba aastast 2001 ja tänu sõprussidemetele oli ta siiski nõus seda tegema. Saatsin talle kirjalikud küsimused ja palusin vastata võimalikult täpselt, selgituslikult ja ilmekalt. Taivo kiituseks võib öelda, et ta avanes päris ilusti ja vastas pikalt ning põhjalikult, jätmata lugejatele arvamisruumi. Aga enne, kui jõuame intervjuu juurde, natuke fakte Taivo kohta.
Taivo sündis kevadel ajavahemikus 1972–1980. Täpne aasta, sünnikuupäev ja kuu on teadmata, sest Saaremaal ei peetud seda tol ajal vajalikuks ülesse märkida. Taivo kasvas ilma isa, poja ja püha vaimuta. Taivo oli noorena krutskeid täis poiss. Igal suvel viisid Taivo vanemad ta vanaema juurde maale. Vanaema ise tuli selleks ajaks vanemate juurde. Taivo naabrid kurtsid pidevalt, et tema kass teeb iga päev oma häda nende jalanõudesse. Kahjuks naabrid ei teadnud, et Taivol ei ole kassi. Tänavu mais otsustas Taivo, et vahetab oma autos õli pärast neljasaja tuhande kilomeetri läbimist. Enne kojuminekut otsustas ta määrdunud tööriided meres puhtaks pesta. Kahe nädala pärast korjati Hiiumaa rannikult kokku kuus tonni masuuti. Juuni alguses arvas Taivo, et kalade kudemine Saaremaa rannikul on ilmselgelt liiga aeglane. Mees otsustas looduse taastootmise protsessi jõuliselt sekkuda, ujudes kaldaäärses meres üheskoos tuulehaugide parvega ja samaaegselt marja viljastades. Teo tagajärgedest saame lugeda Hiiu Lehe artiklist “Edelarannikul uhtus meri randa valgeteralise reostuse”. Paar aastat tagasi otsustas Taivo, et korraldab Kärdla sadamas tasuta akustilise kontserdi. Ta võttis ennast paljaks ja ujus seliti ning mängis samal ajal kitarri. ”Hai, hai, suure uimega hai” karjusid sadamas peatunud purjetajad. Sel päeval lahkusid kõik Hiidlased Saaremaale, et nad ei peaks kontserdile minema. Häda ühendab rahvaid. Jätkame intervjuuga.
Andres: “On tore, et nõustusid intervjuud andma. Kus kandis sa praegu Saaremaal elad?”
Taivo: “Põhjas.”
A:“Tean, et taastasid koduõuel kividest laotud vana kaevu. Ma ei näe ämbrit? Kus see on?”
T: “Põhjas.”
A:“Kuulsin, et oled kõva kalamees. Merevesi on juba päris soe. Millises pinnakihis on kalad?”
T:“Põhjas.”
A:“Hankisid endale kalli paadi, aerud ja mootori. Kus need sul on?”
T:“Põhjas.”
A:“Käisite vanasti ikka kahekesi merel? Kus su naabrimees Jördi on?”
T:“Põhjas.”
A: “Juhul, kui tuleb kuum suvi, kus puhkad?”
T:“Põhjas.”
A:“Sul on aktsiakonto ja üks Hiiu KEKi aktsia. Milline on rahanduslik hetkeseis?”
T:“Põhjas.”
A:“Said hiljuti kiiruseületamise eest trahvi? Mis asendis oli gaasipedaal?”
T: “Põhjas.”
Peame siinkohal intervjuu katkestama, sest etteantud leheruum ei võimalda rohkem küsimusi ja vastuseid trükki lasta. Usun, et lugejad said päris hea ettekujutuse ühe saarlase hingeelust, sügavatest ja kohati pisarateni liigutavatest mõtetest ning tema sees pulbitsevast kirest mere vastu.
Püha Lepa Lehe ajakirjanik A. Raudsepp
