Saaremaa, Hiiumaa ja teised saared ei tohi jääda sisuliselt vaeslapse rolli võrreldes Mandri-Eestiga. Imeilusad kohad, mida kõik tahavad külastada, kuid mille osas riik pole jätkuvalt valmis tegema või isegi arutama suuri otsuseid.
Elektrienergial ja mandriühendusel on ilmselgelt otsustav mõju saarte majanduslikule arengule ja kõigi saarlaste heaolule.
Taastuvenergia on maailma tulevik. Enamik arenenud riike juba tegutsevad agaralt rohepöörde suunal, sest see on möödapääsmatu. Võidavad need, kes võtavad asja tõsiselt ega löö käega. Päikeseparke on saartel märgatavalt vähem kui mandril, sest pole elektrivõrguga liitumise võimekusi. Saaremaal on paigaldatud 19 MW ja Hiiumaal 4,7 MW jagu päikeseparke, millel on kohalik mõju, kuid iga megavatt loeb.
Hiiumaa ja Saaremaa ei ole energeetika mõttes sugugi mitte
perifeeria ja tupik.
Saaremaa ja Hiiumaa elektrivõrkude arendamine peab olema samaväärne mandriga. Põhjendus, et võrgu tugevus peab vastama nõudlusele, mis on väike, ei ole regionaalpoliitiliselt vastuvõetav, sest võrk moodustab olulise osa riiklikust taristust. Nimelt välja arendatud elektrivõrgud (oleks vaja 330kV Saaremaa 110 kV ja Hiiumaa 35 kV asemel) tekitavad nõudlust, sealhulgas ettevõtete kaudu, mille rajavad investorid. Keegi ei mõtlegi praegustes tingimustes tõsiselt investeerida. Ometi kõik saavad aru, et näiteks transpordivõrgu arendamine soodustab investeeringuid, kuid elektrivõrgu puhul see justkui pole nii.
Hiiumaa ja Saaremaa ei ole energeetika mõttes sugugi mitte perifeeria ja tupik. Pigem vastupidi. Suursaarte kaudu saab üles ehitada neljanda Eesti ja Läti vahelise ühenduse (Lihulast läbi Sõrve Kuramaale). Samuti saab luua Hiiumaalt kolmanda ühenduse Soomega. Tekib rahvusvaheline ring ehk võrk, mis annab saarte majandusele olulise tõuke ja kindlustab Eesti julgeolekule vajalikud välisühendused.
Saarte ümbruses on plaanitud võimsad tuulepargid, mis katavad mitte ainult suure(ma) osa Eesti tarbimisvajadusest, vaid võimaldavad ületootmise tingimustes elektrit eksportida või sellest vesinikku toota. Vesinik on omamoodi energiasalvesti ja võimalus vesinikku kasutava majanduse arenguks. On arvestatud, et ülesehitatava tootmisvõimsuse iga gigavatt loob 100 töökohta saartel.
Lõpuks, räägime ka Saaremaa ja Muhu püsiühendusest maismaaga. Nagu igas taolises asjas, ka selles küsimuses on poolt- ja vastuväiteid, mida peab arutama ja kaalukausile asetama. Ei ole võimalik leida varianti, mis kõiki võrdväärselt rahuldaks, kuid lõpuks leiame parima lahenduse. Sild võib olla kallis ja tekitab paljudele saarlastele tunde, et saarerahva identiteet muutub, kuid selle positiivne majanduslik ja olmeline mõju, arvestades läbilaskevõimet ja ööpäevaringset kasutamist, on vaieldamatu. Fakt on see, et tänane praamiühendus on meie saarte arengu pidur ja takistus, võrreldes teiste Eesti piirkondadega.
