Teema: “Linnastumine – maaelu lõpp?”
Arutelul osalenud ASi Geomeedia direktor ja konsultant Rivo Noorkõiv: Huvitavaid ideid oli päris palju ja need läksid erinevatesse suundadesse. Need suunad olid väga selgelt välja joonistunud – keegi tahtis golfirada saada, keegi spaad, keegi rääkis transpordiühendustest, keegi, et tuleks teha haridusfond. Nüüd on küsimus, kuidas saavutada kokkulepet. Mina lugesin välja, et ideede puudust ei ole, aga ära on vaja teha ehk siis see realiseerimise pool.
Huvitav oli see, et mitmed ütlesid, et kui sa oled juba laeva peal, siis see on nagu teine maailm. Võiks ju küsida niimoodi, et kas Hiiumaa on teine maailm. Niipalju kui mina olen siin käinud ja tunnetanud, et Hiiumaa teeb vabaks. On küll, jah, – hiiu õhk teeb vabaks, ütleksin niimoodi, aga sellest õhust jääb natukese väheseks.
Natuke on vahe sees, et kes on päris hiidlane, kes siin igapäevaselt elab, ja siis on see, kes tuleb siia teatud ajaks. Ja nüüd on küsimus, mida ka täna tõstatati, et hiidlane nagu ootab, et
väljastpoolt keegi tuleb ja teeb. Mina julgustaksin hiidlasi ise tegema. Ma väga ei usu neid jutte, et riik tuleb ja aitab. Riik aitab ikkagi neid, kes ise tahavad end aidata.
Võib-olla võiks hiidlased mõelda oma haridussüsteemi peale – millist haridust oma lastele anda.
Hiiumaale suurtööstust mitte kunagi ei tule. Plastitööstus on üks ja tööstus võiks siin olla, aga see peaks olema keskkonnasõbralik ja praegu on seda võimalik teha. Järelikult sa oled suuresti ise ettevõtja. Just eelmisel nädalal oli üks arutelu pereettevõtlusest – ma nagu tahaks hoida seda juurikat, et see hiiu juurikas – ükskõik, kuidas see siia tuleb, kas siin sündides või suve veetes või ka lühiajalisemalt – et see oleks isetegemise juurikas.
Hiiumaa on unikaalne paik, aga nagu ma ütlesin, kui vaadata Euroopa Liitu, siis saartel, kus on üle viiekümne inimese, elab kokku 17,7 miljonit inimest. Me võime küll öelda, et see saar on unikaalne, ja ma arvan, et Hiiumaa on unikaalne, aga otsigem siis maailmas sõpru, kes tahaks Hiiumaad aidata ja oleksid nõus panustama. Mind väga köidab mõte, et kui me teaksime iga hiidlase kohta, kus nad praegu on ning tooksime nad Hiiumaa heaks tööle, sõltumata sellest, kus nad parajasti on. Ja neile, kes tahaksid koju tulla, neile loomulikult ütleksime tere tulemast! Erinevas elukaare osas on inimesel erinevad huvid, mis tähendab ka seda, et ei ole mõtet arvata, et inimene peab ainult ühes kohas olema. Ma saan Hiiumaa heaks töötada väga hästi ükskõik kus, aga mul peab see motivatsioon olema. Need, kes on siin kasvanud ja siit läinud, sina, hiidlane, saada neile kiri. Ma arvan, et kui selline kiri tuleb, siis see seob. Edasiminek toimub ikkagi eelkõige nende inimeste kaudu, kellel on ühine tunnetus ja arusaamine, et see on meie oma. Ja nüüd oodata, et see tuleb kuskilt välismaalt või mõni Eesti kõrge riigiametnik ütleb, kuidas tuleb elada – mina ei usu sellesse juba ammu.
Teema: “Väikesed võimalused on sageli suurte asjade alguseks”
Moderaator Hannes Rumm: Esimene mõte on see, et kui Hiiumaal on viimastel aastatel väga palju muretsetud selle pärast, kas üks või teine Hiiumaa kant ääremaastub, kas Soonlepa või Sarve küla või Emmaste küla ääremaastuvad, siis tegelikult mõistlik on mõelda selle peale, kas Hiiumaa ääremaastub. Kas Hiiumaa Eesti mõistes ääremaastub või mitte? Tasub vaadata Hiiumaad tervikuna ja kui Hiiumaal läheb hästi, siis läheb hästi nii minu suvekodu külal Soonlepal kui Sarvel kui Emmastel ja kõigil teistel kohtadel.
Toomas Saal, kes on teinud ühe uurimuse ja vaadanud, kui palju arengukavasid on Hiiumaal viimase kahekümne aastaga tehtud, tõi piltlikult välja, et see on umbes viiekümne sentimeetri kõrgune paberivirn. Vähe on neist ellu läinud. Ma arvan, et see on oluline tõdemus, et vähem on vaja teha projekte ja arengukavu, olulisem on neid ellu viia.
Kas see meeldib meile või mitte, aga sügisel toimub muutus ja Hiiumaa saab üheks omavalitsuseks. Ma arvan, et siis ongi see näpuga näitamise koht ja pole enam vaidlust, kas Kärdla või Käina või Emmaste, vaid ongi kõik, kogu Hiiumaa hakkab elama. Ja ongi hea näidata näpuga uue omavalitsuse peale – teie peate seda tegema.
Ma arvan, et Hiiumaal on selles suhtes tohutu eelis, et saar on üks tervik. Mina ise olen pärit Rakverest ja kui ma vaatan neid muutusi, mis toimuvad omavalitsusreformiga Lääne-Virumaal, siis asjad on palju segasemad ja õhus on küsimus, kust piir tõmmata. Näiteks Lääne-Virumaa ja Paide piir. Hiiumaal on asjad selgemad ja ma loodan, et siin on territoriaalne tervik ja tänu sellele lähevad ka asjad kiiremini paika. Kui võib karta, et mujal Eestis tekkib mõnes kohas pikk ja piinarikas üleminekuperiood, siis Hiiumaal, ma loodan, läheb kõik kiiresti ja sujuvalt. Kui vaadata, et Saaremaale tehakse hüpervald, siis Hiiumaal tuleks mõelda selle peale, kuidas Saaremaaga võistelda, mitte mõelda selle peale, kas raha läheb Emmastesse või Kärdlasse. Ja kui sa ei võistle Saaremaaga, siis kellega veel võistelda? Vormsiga nagu ei ole mõtet.
