Connect with us

Uudised

Dagöplast pidi elektrihindade tõttu masinaid seiskama

plast.ee
Elektrihinna tõusust sai pihta Hiiumaa suurima elektri­tarbimisega ettevõte Dagöplast, mis pidi osa tootmisest seiskama, väiksema energiakuluga ettevõtetel on pisut lihtsam, aga hinnatõusud tulemata ei jää.
NordPoolil ootamatutesse kõrgustesse sööstnud elektri­hinnad mõjutavad paljude perede elektriarveid, veel rohkem suuri ette­võtteid – mida suurem energia­vajadus, seda rohkem.
“Elektrihinnad mõjutavad meid palju ja halvasti,” nentis Dagöplasti tegevdirektor Kulvo Pendra. “Me tarbime aastas ligi 6000 megavatt-tundi ja siis on kulu muutus meile suur. Sellel nädalal seisid osad ekstruuderid just elektri hinna pärast.”
Pendra ütles, et elektri­hindade kõikumisega osatakse arvestada, aga kui kasv on nii suur nagu  eelmisel nädalal, kui nädala keskmiseks kujunes ligi 300 eurot ja tipuks 1000 eurot megavatt-tunni eest, on sellega keeruline arvestada.
“Oleme harjunud, et börsil hinnad kõiguvad ja sellega ka arvestanud, aga on siiski suur vahe, kas arvestad kõikumisega 40–80 eurot megavatt-tunni eest või see, kui 600 eurot megavatt-tund päeval on tavaline hind,” arvutas Pendra ja tõi tabava võrdlusena autode liikumiskiiruse.
“Oleme harjunud, et Kärdlas liiguvad autod kiirusega 40–50 kilomeetrit tunnis, kui keegi kihutab 80 kilomeetrit tunnis, on see paha, aga veel jõuab reageerida, kui keegi nii mööda kihutab. Aga kuidas kohaneda kiirusega 600 kilomeetrit või 1000 kilomeetrit tunnis?”
Kuna tõusnud on ka kõikide toormaterjalide hinnad, toob see paratamatult kaasa ka Dagöplasti  toodete hinnakasvu, nentis Pendra. “Paraku tõusevad hinnad ka peaaegu kõigel muul, mida inimesed tarbivad.”
Pendra ütles, et Dagöplast on liitunud Eesti Energia roheenergia lahendusega ja fikseerinud elektri hinnad alates aastast 2023: “Kavatseme ka pikas plaanis tootmisega tegeleda ning mitte lasta ennast häirida segadusest turul, seejuures tarbides rohelist elektrienergiat.”
Riigipoolse meetme mõju, osaliselt võrgutasusid vähendada, nimetas Pendra 600eurose megavatt-tunni hinna puhul olematuks.
Riigi tegemata tööks peab Dagöplasti tegevdirektor uute tootmisvõimsuste loomata­jätmist, samuti turu reguleerimata jätmist viisil, mis takistaks nii paljude elektrijaamade remondis olekut samal ajal Baltikumis ja Soomes. “Ehk koostöö naabritega on tähtis,” rõhutas ta.
Kasvavad ka toorainehinnad
M ja P Nurst juhataja Agur Nurs rääkis, et nende ettevõte tarbib elektrienergiat aastas 1800 megavatt-tundi. Hinda ja hinnapaketti ta välja tuua ei saanud, kuna see on lepingu osapooltega selliselt kokku lepitud, kuid kuna energia hind on üks tootmiskuludest, mõjutab selle hinnatõus ettevõtte kasumlikkust otseselt.
“Õnneks ei ole tulnud veel elektritarbimist piirata seoses turul oleva puudujäägiga,” leidis Nurs keerulises olukorras ka “arenguruumi”. “Võime ju ette kujutada, kui tuleb aeg, kus reguleeritakse turgu selliselt, et täna töötab ettevõte A ja homme ettevõte B.”
Nurs märkis, et energiahind ei ole toodete hinnas ainuke muutuja: “Toorainete hanketurul on juba pikemat aega erakordne olukord, kus hinnad tõusevad teadmata suurusjärgus, vähe sellest, ei ole ka kõrgema hinnaga materjale saada piisavas koguses ja ette­antud tarne­tingimustes. Meie ostu­meeskond teeb selle nimel meeletut tööd. Kokku­võtteks on hea, et meil elekter veel kohale jõuab piisavas koguses.”
Abi fikseeritud hinnast

OÜ Vesset tegevdirektor Toomas Pertel ütles, et nende aastane energiatarve on keskmiselt 700–750 megavatt-tundi ja elektrihinna kõikumised tänu fikseeritud hinnale neid ei mõjuta.
“Hetkel meid elektri­hinna kõikumised ei puuduta, sest 2021 hind oli fikseeritud saja­protsendilises mahus juba eelmisel aastal, samuti ka 2022. aasta maht, 2023 on meil hetkel hind fikseeritud 50 protsendi mahu ulatuses ja 2024 on fikseeritud 25 protsendi mahu ulatuses,” selgitas tegevdirektor. “Usun, et selleks ajaks, kui meie sisendkulud oluliselt kasvavad, on turg energia lisakulu hinnale juba juurde arvutanud.”
Päikesepargid aitavad
Coop Hiiumaa juhataja Kaja Antons ütles, et Coop Eestil on fikseeritud elektrihind üle kogu Eesti. Ka ei ole Coop Hiiumaa elektritarbimine aasta lõikes kasvanud. “Pigem tänu uutesse seadmetesse investeerimisse oleme elektrienergiat tarbinud aastast aastasse vähem,” märkis Antons. “Lisaks on meil neli päikeseparki, mis kevad-suvisel perioodil olid väga hea tootlusega.”
2020. aastal paigaldas Coop Hiiumaa kaupluste ja tootmis­hoonete katustele kolm päikesejaama koguvõimsusega ligi 150 kilovatti, et vähendada elektrikulu ja saada roheenergia toetust.
“Päikeseparkides toodetud energia tarbime suures plaanis kauplustes ja tootmises ise ära, ülejäägi korral müüme energia võrku tagasi,” selgitas ühistu juhataja Kaja Antons toona.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...