Ave: Tulin näituselt…

…ja mõtlesin. Mõtlesin kohe tõsiselt. Kunsti üle. Kirjanduse üle. Nende omavaheliste seoste üle.
Olin tõstetud. Ja rõõmus.
On ikka suur vahe, kas vaadata Riina Degtjarenko “Hiiu luule raamatu” pilte raamatus, s.o siis trükikoja vahendusel või seina peal, suuremalt ja klaasituna-raamituna. Ühesõnaga – näituse jaoks vormistatuna. Sa saad lähedalt vaadata ja märgata seda peensust, millega detailid on tehtud. Eriti peen töö on kuivavate kalade pilt, mille autor on ilmselt tänu­märgiks väljaandjale nimetanud “Viidikuteks”. Suure­mõisa lossi aknad on ka näitusel tükk maad detailsemad ja kiikuvas tüdrukus rohkem hoogu kui kahandatuna trükivälja­andes. Akvarell on väga raske žanr.
Nelja Nurga Galeriis oli laupäeval Tiit Leito “valvekord”. Seda ma teadsin. Aga minu suureks üllatuseks istus seal madala lauakese taga raamatu koostaja, kirjandusõpetaja Tiiu
Heldema, kelle elutöö see kogumik ongi. Tal oli ees hunnik vastseid raamatuid ja käes marker: Tiiu parandas raamatusse toimetamise käigus tekkinud vigu! No see pole nüüd küll koostaja töö, mõtlesin. Ja ütlesin ka, et vead peaks ikka see parandama, kes need tegi…
Stina Murakas oli ka galeriis. Niisama näitust vaatamas. See hull kleenuke naine on oma kambaga võtnud uuendada Vetsi Talli (omanike­vahetus) ja seostada see Ilusa Villemiga! Eks me järgmisel suvel näeme, mis sest saab. Jõudu siis ikka!
Varsti astus läbi ka Märten (Kross) – ühesõnaga: galerii elab!
Arvan, et iga inimene, kes Kärdlas on või siia satub, võiks galeriist läbi astuda. Ka siis, kui Riina näitus nädala pärast lõppeb. See on üks huvitav paik ja siin saab soetada (sularaha eest) igasuguseid Hiiumaaga seotud raamatuid, plaate, pilte ja muid asju, mida tavapoes ei märkagi või pole lihtsalt saada.
Minagi ostsin kaks “Hiiu luule raamatuga” seotud kaarti: ühel kaanepilt ja teisel kõrkjad tuules, mõlemasse ka luuletused sellest kogust sisse trükitud. Kodus hakkasin oma lastele saatma ja märkasin: luuletused küll, aga kelle omad? Kahepoolse kaardi tagaküljel viisipäraselt väljaandja andmed, millest jääb mulje, et kunstnik on ka luuletaja. Siis uurisin uuesti ja luubiga: olid küll, aga vaevuloetavas kirjas ja luuletustega kokkusulavad. Nii ju ometi ei tehta! Väikese reavahe oleks saanud ju ruumi poolest jätta! Ühe kaardisalmi autoriks oli Viiu Härm ja teisel Ernst Enno.
See Enno luuletus 1929. aastast oleks nagu järelehüüe meie tänasele Tõrvaninale.
*
Kokkuvõtteks.
Soovitan veel selle nädala jooksul Nelja Nurga Galeriist läbi astuda – seal saab näha illustratsioonide originaale ja osta seda (juba vigade parandustega) uut raamatut, milles eesti luuletajad näevad Hiiu saart igaüks isemoodi.
Tiiu Heldemale ja Riina Degtjarenkole aga palju-palju õnne: on see ju mõlemale elu esimene raamat!
AVE ALAVAINU