URMAS LIIT Kammi 100. sünniaastapäevale.
Näitusi Paul Kammi töödest on olnud hulgaliselt nii Hiiumaal kui kaugemal. Näiteks on tema lugu eksponeeritud Šveitsis Nõukogude Liitu tutvustaval näitusel. Sel korral on harjumuspärastele kunstitöödele lisatud ka talle kuulunud esemeid, fotosid ja dokumente.
“Paul Kamm oli fenomen omas ajas – Kärdla linna aukodanik, Isamaasõja kangelasest veteran, kunstnik ja mõnede sõnul tuntuim hiidlane maailmas,” tõdeb Hiiumaa muuseumi teadur Kauri Kiivramees. “Tema külastamisest ja hiljem tema majas viibimisest kujunes justkui omamoodi nõukogude palverännak, mille juurde kuulus ka ohver – suveniir oma kodupaigast.”
Näituse koostajad tõdevad, et sellele vaatamata on Paul Kamm praegusel ajal paljudele täiesti tundmatu. “Näitusel saamegi teada, kes oli Paul Kamm,” kinnitab Kiivramees.
Koguteoses “Hiiumaa” infot Paul Kammi (29. detsember 1917 – 19. juuni 1979) kohta siiski leidub. Nagu paljudel tema eakaaslastel, lõppes ka tema koolitee majanduslikel põhjustel vaid alghariduse omandamisega. Ta töötas kangruna Kärdlas, Tartus ja vahetult enne teise maailmasõja puhkemist Keilas.
1941. mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus haigestus liigese- ja närvipõletikku. 25aastasena toodi ta liikumatult lamavana sünnikoju Kärdlasse. Algul suutis ta vaevaliselt vaid sõrmi liigutada, aga ajapikku õppis joonistama. Esialgsed katsetused muutusid hiljem meeleolukateks piltideks kodusaare loodusest ja kalurite elust.
1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest, kus sai preemia. Rahvaentsüklopeediast Vikipeedia leiab märke, et 1961. aastal hakkas teda juhendama graafik Olev Soans. Samal aastal esines Kamm Moskvas isetegevuslike kunstnike näitusel, kus sai diplomi. 1963. aastal võeti ta Eesti NSV kunstnike liidu liikmeks.
1978. aastal omistati Paul Kammile Kärdla aukodaniku tiitel.
Paul Kamm on maetud Kärdla kalmistule, tema elukoht Tiigi tn 48 on tähistatud mälestuskiviga.
