Eile sai Hiiumaa vallal aasta täis ja sel puhul küsisime ettejuhtunud vallakodanikelt, kas uues ja ühises vallas on midagi muutunud paremaks või vastupidi, hoopis halvemaks. Paljud ei osanud öelda, et midagi üldse oleks muutnud.
Vahva oli see, et küsitlenud vaid üheksat inimest, sattusin kolme peale, kes äsja oma elu Hiiumaale kolinud. Nende entusiasm on aastasele vallatitele suurim sünnipäevakink. Loodame, et vallavolikogu ja -valitsus seda uhket avanssi hinnata mõistavad ja teevad kõik selleks, et nii uusasukad kui omainimesed saaksid juba järgmisel valla sünnipäeval tõdeda – muutused on läinud paremuse poole ja need lähevad ka mulle korda.
Roberta Laas Kassarist: “Me alles kolisime siia kolm nädalat tagasi. Seda, et siin on üks ühine Hiiumaa vald, ma tean, aga ei oska selle kohta midagi öelda, sest me oleme tõesti alles tulnud ja me alles hakkame uurima, mis kõik siin toimub. Proovisime osaleda selles mängus, mis on Hiiumaa valla orienteerumismäng, aga siiamaani me veel punktideni ei ole jõudnud. Minu soov on Hiiumaa ühinenud vallale, et siia hakkaks kogunema noori peresid nagu meie ja see ühine olemine ja ühine edasiliikumine tugevdaks seda struktuuri ja seda elu siin, looks võimalusi ja tugevama näo, imidži Hiiumaale, mis kutsuks siia noori inimesi. Me oleme terve aja olnud suvehiidlased ja leiame, et see on täiesti salajane paradiis, mis siin on. Suurest linnast tulles ma ei näe üldse põhjust, miks peaks üldse elama kusagil mujal – kõik on siin nii lähedal. Mida ma soovin, ongi see, et nüüd saaks ühiselt paremini ära defineerida, luua ja leida Hiiumaa näo, mis tooks siia elu juurde ja näitaks, kui fantastiline siin kõik on.”
Alvar Nurk Pühalepast: “Minu jaoks on igal juhul läinud paremaks, sest mina olen ju niiöelda värske vallakodanik, värske elanik ja värske töötaja – minu jaoks on kõik paremaks läinud. Mul ei ole selle kohta küll ühtegi nurinat. Varasemalt elasin mujal, nüüd on kokkupuuteid vallaga rohkem, aga mina olen haldusreformi poolt olnud algusest saadik. Sest tegelikult, kui vaatame Harjumaa kogemust, inimeste hulka ja omavalitsuste hulka, siis Hiiumaa väikese elanikehulga kohta on ühest omavalitsusest täiesti küll. Muidugi teistpidi võttes oleks tore, kui oma inimestel oleks palju tööd.”
Tiivi Lipp Käinast: “Mul on tööga vedanud. Tänu sellele on mul palju konkreetsem töö, et ma ei pea enam tegelema igasuguste pisiasjadega nagu rööprähkleja kõigega segamini. Mul on konkreetsed ülesanded ja minu jaoks on see paremaks läinud. Kui mõelda, mis on halvemaks läinud, siis kontakt osavallaga on natuke vähemaks jäänud. Kas see alati hea on? Ma ei tea. Töötan nii suures vallas kui osavallas, aga siin vähem.”
Mai Kruusmägi Käinast: “Ma ei oskagi praegu öelda, jään vastuse võlgu kui nii äkki küsida. Midagi halvemaks küll ei ole läinud. Täitsa rahul olen, ei oska küll midagi laita. Need teenused, mis on hädavajalikud, jäid osavalda alles – see on täitsa kindlasti hea, et ei pea iga asja pärast Kärdlasse minema ja saab lähemal niisugused toimingud tehtud.”
Anu-Maie Jõgi Kõpust: “Ma ei oska öelda. Inimesel läheb elu ikka oma rada. Nii kuidas ise teed, nii on. Vallaga palju kokkupuutumisi üldiselt ei ole. Vallad küll ühinesid, aga osavallad on ikka ja see on peaaegu sama, mis enne. Mind enne ka need vallad ei kõigutanud, ma käisin ikka oma rada. Praegu ma olen paar korda ainult käinud vallamajas.”
Taimo Juhe Kärdlast: “Mina küll ei oska öelda, kas on midagi paremaks läinud. Mind otseselt need asjad ei puuduta ja mul on elu nagu tavaliselt, mina küll ei oska öelda, kas on parem või halvem. Otseselt mind puudutavad asjad pole halvemaks ka läinud. Minu elu on samasugune nagu see oli. Nii väikese ajaga ei saagi ju midagi muuta. Kui nad ettenähtud ülesanded suudavad ära täita ja kas nüüd midagi paremaks läheb? Eks seda peab elu näitama, aga ega see nii ruttu ei tule.”
Ann Kaups Pühalepast: “Ma ei saa aru, et oleks midagi väga muutunud. Minu arust võtab asjaajamine kauem aega – uurid osavalla kaudu, aga nagu vastuseid ei saa. Ennem oli Ants kiirem poiss kui see praegune Pühalepa osavallavanem on. Võib-olla jääb suhtluspoolt natuke puudu praegu, aga see muidugi oleneb inimestest ja võib-olla ma olen liiga kriitiline.”
Aimi Aromatova Kõrgessaarest: “Ei oska küll öelda, mis on paremaks läinud. Mitte midagi ei ole läinud paremaks. Ka halvemaks ei ole läinud ja minu arust seisab kõik ühe koha peal. (Ohkab) Ei paremaks ega halvemaks. See aasta pole minul küll midagi muutnud.”
