VARESE LOOD
Tulnud toredast Ape ehk Hopa linnakesest, meeled täis mälestusi paekiviselt Lätimaalt, tundus Eestisse jõudmine järsku argipäeva naasmisena. Eks katkupiirangute järel mõjus ka pelk Lätis...
Tulnud toredast Ape ehk Hopa linnakesest, meeled täis mälestusi paekiviselt Lätimaalt, tundus Eestisse jõudmine järsku argipäeva naasmisena. Eks katkupiirangute järel mõjus ka pelk Lätis...
Hopa ehk Ape on üks vaatamisväärsemaid Liivimaa pisilinnu. 2006. aastal võlus ta mind täitsa ära. Jah, linnake on päris tilluke, rahvaarv nüüdseks langenud tuhandest...
Too kanjonilõik oma kärestikulise vee kohale tõusvate puude ja kaljudega oli nii võimas paik, et ma tükil ajal ei raatsinud sealt lahkuda. See oli...
Ei, juttu ei tule Poolamaa Vislast. Ikka lähemalt, Lätist, väikesest Vizla jõest. Tema kuni verstapikkusest alamjooksust enne suurde Koivasse suubumist. Ma olen siin korra...
Koiva äärne Sikšni dolomiitpaljand jääbki mu jaoks mingiks müstiliseks kohaks. Juba 2006. aastal kõmpisin ma seda otsides Vidagasse välja. Küsisin toona kohalikelt täpsemat juhatust,...
Koivaliina, ka Koivalinn, võru keeles Koivaliin, lätlaste Gaujiena, sakslaste Adsel – üks väga põline koht on see. Mainitud juba aastal 1111. Kaua tunti seda...
Lõunaeestilik punakat värvi pinnasetee sai Kalametsa jõekese silla ületamise järel korrapealt otsa. Edasi kummusid künkarohumaad. Kunagi läks siit tee kindlasti edasi. Kui selja taha...
Arvatavasti just samasuguse lihtsa pealkirjaga loo kirjutasin ma aastat kuusteist tagasi siiasamma Hiiu Lehte. Toona olin ma devoni dolomiitkaljude lainel. Lõuna-Eestisse jääb neid napilt....