Erakogu Eelmisel nädalal pidas paarkümmend asjast huvitatut maavanema kutsel aru teemal, kuidas saada jääteed hiidlaste teenistusse.
Kibuspuu sõnul läheb poilaev sulgemisteate järel meremärke ära tooma ning lõhub jääkatte, mis selleks ajaks on tavaliselt juba paarkümmend sentimeetrit paks. “Häirib see, et kui jääteevõimalus tekib, siis sõidetakse ikka veel trass läbi,” ütles Kibuspuu. Ta tõi näite, kuidas tänavu hakkasid jäälaamad liikuma, tekitades pragusid ja rüsisid.
Ka jääluure andmed näitavad, et just poilaeva läbisõidukohas oli jää kõige õhem – märtsi algul vaid 20 cm. Mujal jäätee trassil ulatus jääkihi paksus isegi 48 sentimeetrini. Samas on jää paksus olulisim näitaja, mille alusel tehakse otsus, kas jäätee avada või mitte.
Tänavu jäigi ametlik jäätee avamata, kuigi mitteametlikul jääluuretrassil oli küllalt sõitjaid seni kuni Saaremaa liinilt tulnud parvlaev Hiiumaa selle läbi sõitis.
Maanteeameti töötaja Hannes Vaidla on öelnud, et nad oleks jäätee jõudnud avada kui oleks ette teada olnud, et tänavune külm talv nii pikalt kestab, kuid eitav otsus tehti ära juba märtsi algul.
Kasutajaid liiga palju
30aastasele töökogemusele tuginedes ütles Kibuspuu, et 1996. aastast on toimunud suur muutus: kiiresti on kasvanud liikluskoormus jääteedel ja maanteeamet on karmistanud nõudeid jääteedele.
Kui varem liikus Hiiumaa jääteel ööpäevas 200–300 autot, piisas tee avamiseks ka õhemast jääst.
Normaalne oleks kui liiguks maksimaalselt 600 autot ööpäevas, kuid see on kolmandik tegelikust vajadusest. Nii tõi avalikkuse suur huvi ühel talvel Hiiumaa jääteele päevas üle paari tuhande sõiduki. “See oli meie viga – võtsime liiga suuri riske,” tunnistas Kibuspuu. Ta lisas, et kui jääl midagi juhtub, tähendab see vastutajate jaoks trellide taha minekut.
Kibuspuu hinnangul oleks turvalise Heltermaa–Rohuküla jäätee avamiseks vaja minimaalselt 32–33 cm paksust jääd.
Pikad järjekorrad
Intervall, millega autosid jääle lasta tohib, on 30 sekundit kuni 2 minutit. Jäätee kasutamisreeglid nõuavad isegi pikemat, 2 minutilist vahemikku.
Põhjuseks, et jääl sõitva auto ees tekib jääalune laine, millel tuleb lasta enne rahuneda, kui järgmist autot jääle lasta. Vastasel juhul lõhub pidev resonants jääkatte.
See omakorda toob kaasa pikad jääteele pääseda soovijate järjekorrad. Ootamine aga vihastab inimesi, kes ei taha aru saada, miks tuleb jäälepääsemist oodata peaaegu sama kaua kui laevajärjekorras.
“Me ei suuda seda liiklusvoogu ohjata, neid järjekordi, mis on isegi kuni kaks kilomeetrit pikad – see on üle mõistuse,” nentis Kibuspuu, kelle sõnul see probleem üha süveneb.
Lembit Lühi pakkus, et jääteele pääsul võiks hiidlastel olla eelis ja saareelaniku saaks tuvastada ID-kaardiga.
Maavanem Riho Rahuoja pakkus naljatamisi välja tänavuse variandi, et tema keelab jäälemineku, kuid politsei kontrollima ei lähe ja üle sõidavad julgemad võrreldes seda roolis
mobiiliga rääkimise keeluga. Samas tõdes ta, et sel abinõul oleks lühiajaline mõju – info levib ja taas on jääteel autosid ohtlikult palju.
Teesid võiks mitu olla
Arutelul osalenud pakkusid mitmeid lahendusi. Näiteks võiks jääteesid rajada rohkem kui ühe. Praegu koosneb jäätee kahest sõidurajast ehk niidist, kummalgi sõidavad autod eri suunas. Tavaliselt on ka nn varuniit juhuks, kui ühega midagi juhtub. Arutelul osalejate arvates võiks neid olla rohkemgi, et jää koormust vähendada ja ülesõiduvõimalusi kasvatada. Võiks olla ka mitu erajääteed, niisama lõbusõitjate jaoks aga võiks hoopis rajada jäätee näiteks laidude juurde.
Hannes Vaidla jahutas indu ja ütles, et sobivaid mahasõidukohti pole nii suure hulga jääteede jaoks piisavalt – maksimaalselt saaks teha ehk kolm trassi.
Enn Randmaa, kes tänavust mitteametlikku jääteed kasutas Tallinna sõiduks iga päeva kaks korda, soovitas mõelda, mis see kõik maksma läheb.
Agu Kohari arvas, et jääteele pole üldse mõtet maksumaksja raha ja teetöötajate aega raisata, kuna see pole enam saare elutee, kuid eratee võiks siiski teha.
Ka Kibuspuu ütles, et peaksime otsustama, kas ja kui palju on jääteesid vaja ja kas on majanduslikult mõttekas neid rajada.
Henri Laanemäe ütles, et tema ettevõtjana vastupidi soovib jääteed, kuna see on võimalus odavalt mandril käia, aga toob talle ka turiste.
Üllar Metsand pakkus, et rajada võiks vaid Saaremaale viiva jäätee, kuna seal on laevaliiklus talviti eriti kehv.
Maavanem võttis kaks tundi kestnud arutelu kokku öeldes, et alternatiive tuleb veel otsida.
Õlu arutelu eest
Jääteearutelu provotseeris Ain Tähiste, kes polnud rahul, et jäätee vaatamata külmale ja pikale talvele tänavu avamata jäi. Ta väitis, et arutelu selle üle, miks ametlikku jääteed tegelikult ei avatud, jääb tulemata ja kui see toimub, paneb ta omalt poolt välja kasti õlut. Õllekasti maavalitsuse saali ei lubatud, kuid kes soovis, võttis õllepurgid koridorist kaasa.
