Connect with us

Uudised

Aasta puitehitise konkursil võistleb neli Hiiumaa objekti

Tärkma sadamahoone.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu aasta puitehitise konkursile esitati tänavu rekordarv võistlustöid – 55, Hiiumaalt on võistlustules samuti rekordilised neli ehitist.
Ühelgi varasemal aastal pole Hiiu maakond olnud sel konkursil esindatud nii paljude objektidega. Emmaste valla Tärkma küla sadamahoone, Hiiu valla Kärdla sadama peahoone ja sadama-ala välimööbel ning perekond Linkovile kuuluva meretarvete poe Hanko sisustus on arhitektuuribüroo KAMP Arhitektid looming. Neljas ehitis on 2012. a valminud MTÜ Hiiu Veis ja Lammas tootearenduskeskus Vaemlas ning selle loojaks on arhitektuuribüroo OÜ Toomas Rank.
Arhitektuuribüroos KAMP on ametis kuus arhitekti: Jan Skolimowski, Kaspar Kruuse, Peeter Loo, Anton Andres, Maie Raud ja Mari Arvisto. Aasta puitehitise konkursil on nad osalenud neljal korral. Korra, 2011. aastal saanud ka peapreemia ühe väliköögi eest.
See, et tänavusel konkursil on nii mitu Hiiumaal valminud võistlustööd, on autorite sõnul lihtsalt vahva kokkusattumus. “Puit on meie üks lemmikmaterjal, millest me projekteerime ning seetõttu oli ka enamus valminud töid juhuslikult puidust ja juhuslikult ka merega seotud,” kirjutasid arhitektid lehele saadetud kollektiivses vastuses.
Samas märkisid kirja autorid, et meri on neile hingelähedane teema. “Igal tööl oli oma, kordumatu identiteet, mis tekitas olukorra, et ühtegi neist ei saanud valikust välja jätta – seega mitme erineva juhuse kokkusattumus viis lõppkokkuvõttes selleni, et otsustasime kõik kolm konkursile esitada,” selgitatakse kirjas.
Küsimusele, mille poolest on puit tänuväärne materjal, vastasid arhitektid nii: “Looduslikus materjalis on erinevalt tehismaterjalist alati juhuslikkust rohkem – oma kordumatu iseloom, mida lõpuni ette ennustada ei saa. See annab ruumile elavama ilme. Puidu toon, süü ja muutumine ajas on asjad, mis muudavad töö selle materjaliga põnevaks. Lisaks muidugi keskkonnasõbralikkus – on ju puit taastuv loodusvara, millest ehitamine tekitab keskkonnale oluliselt vähem kahju kui näiteks betoonist ehitamine.”
Laev ja kombain
Kärdla sadamahoone peaks sadamasse sissesõitjale silme ette tooma sadamas seisva valge laeva. Tänavu maikuus avatud Tärkma sadamahoone ristiti üsna kohe Niva-kombainiks ja tõepoolest meenutab toreda vaatetorniga rootsipunane majake omal ajal põldudel seilanud viljavõtumasinat.
Tärkma sadama kaasajastamise eestvedaja Margus Kastein ütles, et lahendused, mis sadamahoone jaoks välja pakuti, olid kõik suhteliselt pöörased: “Valisin neist kõige tagasihoidlikuma, aga siia tühjale maastikule selline pisut pöörane lahendus tegelikult ju sobib – ümberringi teisi hooneid pole ja see andis arhitektidele võimaluse lahendusega rohkem mängida.”
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu kodulehel kirjutatakse, et sadama temaatika vajaks juba omaette auhinda, sest tänavu on konkursile esitatud lausa neli väikesadamat – Hiiumaal Tärkma ja Kärdla, Tartus Karlova ning Peipsi ääres Tiheda laululava ja lauter.
Samas märgitakse, et kaua aega vaid suvilate ja eramute materjaliks peetud puit on ka Eestis järele jõudmas euroopalikele trendidele, leides üha enam kasutust avalikes hoonetes, korterelamutes ja tööstushoonetes. “Kui varasematel aastatel on aasta puitehitise võistlusel domineerinud elamuehitusega seotud ehitised ja väikevormid, siis sel aastal on üle poolte esitatud objektidest avalikud ja pigem ettevõtlusega seotud hooned,” kirjutatakse liidu kodulehel. Näidetena tuuakse Tallinnas Sõpruse puiestee 157 asuv kontorihoone, Tartus Lemeksi peakontor ning Rakveres Targa Maja kompetentsikeskus.
Samalt võistluselt on varem Hiiumaale tulnud üks auhind – 2013. aastal tunnistas žürii fassaadipreemia vääriliseks Tarmo Piirmetsa Kalanas asuva suveköögi lahenduse.
Üheksanda aasta puitehitise võistluse tulemused kuulutatakse välja 25. novembril Tallinnas Nordea kontserdimajas toimuval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti”.
Peaauhinna annab üle Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kokku antakse välja viis auhinda: lisaks peaauhinnale veel UPM-Kymmene Otepää aasta vineeriauhind, Arcwoodi aasta liimpuiduauhind, Raitwoodi aasta fassaadiauhind ja eriauhind parimale traditsiooni tõlgendusele kaasaegses puitarhitektuuris.
Võistlustöid sai esitada 7. septembrist 4. oktoobrini. Töid hindab kuueliikmeline žürii. Peaauhinna ja traditsiooni tõlgendamise eriauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital.

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...