Palade LHK eestvedaja Karin Poola ja Palade kooli huvijuht Grete Olev on sel kevadel teadusklubi uue hooga käima lükanud ja imestavad ka ise, et nende Väiketaibu-idee on juba leidnud ligi 70 huvilist.
Karin Poola sõnul on Hiiumaa laste teadusklubi Palade LHK juures tegutsenud aastaid, kuid Väiketaibu nimeline tegelane, kel oli ilmselge plaan koroonapiirangute tõttu soikunud tegevust elavdada, ilmus välja alles tänavu.
“Meil on nüüd teadusklubi uut moodi, mis tähendab, et lapsed ei kogune vaatluste ja katsete tegemiseks, vaid me toimetame lastele töövahendid koju kätte,” selgitas Poola.
Huvilised saavad Väiketaibuga kohtuda teele pandud saadetise vahendusel, mitte silmast-silma. Sel moel on arvesse võetud piirangud, mida praegu suhtlemisel tuleb järgida. Saadetiseks on Palade LHK kleebisega karp, milles vahendid, et täita mõni põnev loodusvaatluse ülesanne ja teha läbi loodusteaduslik katse. “Ülesanded on lapsesõbralikud ja lustakad,” kinnitas nende koostaja Karin Poola.
Ühendus teadusklubi ja teaduskasti tellijate vahel käib peamiselt sotsiaalmeedia kaudu. “Grete on meie kommunikatsioonispetsialist,” ütles keskuse juhataja, lisades, et noor kolleeg tuleb selle tööga suurepäraselt toime.
Kui nimekirjad koos ja teaduskastid komplekteeritud, laovad nad Hiiumaa adressaatide kastid autosse ja viivad kohale. Grete Olevi sõnul on käidud külades ja taludes, kus isegi Karin Poola ära eksis, ehkki seda on raske uskuda. Siiski on kõik karbid jõudnud tellijateni. Mandrile nad ise ei sõida, sinna saadavad kastid postiga.
Esimene saadetis jagati laiali märtsi lõpus, teine aprillis. Maikuised saadetised jõuavad tellijateni sel neljapäeval ja üks kord sel õppeaastal on veel ees. See, kui maikuus on algklasside lapsed taas koolis, Poola ütlust mööda Väiketaibu tegevust ei sega ning ta oli optimistlik, lootes, et nad saavad jätkata ka sügisel.
Uuriti pungasid ja tehti geelpärleid
Iga kord on karbis erinev sisu, sest ka ülesanded – loodusvaatlus ja katse – on erinevad. Ühel korral näiteks pidid lapsed koguma kodu lähedalt pungasid, tooma need koju, panema suhkruvette ja jälgima, mis pungadega toimub. Kaasas olid lihtsad juhendid ja pildid erinevatest pungadest. Teisel korral oli vaja koguda teatud taimi ja siis said mõned lastele abiks olnud lapsevanemadki
teada, et kadakakäbi on seesama, mida tavaliselt kadakamarjaks peetakse.
Grete Olev tõi näiteid katsetest, mida Väiketaibu teaduskast tegema ärgitab. Näiteks valmistati geelpärleid, milleks läks vaja kasti lisatud agar-agarit, toiduõli, mahla ja natuke toiduvärvi. Samuti õpetati tegema katset soolvee ja munaga, võrdluseks tuli jälgida tavalisse vette pandud muna. Kaasapandud selgitused aga aitasid füüsika- ja keemiaseadusi eakohaselt mõista.
Lisaks paberile kirjutatud juhistele saab lisatud linke kasutades katsete tegemist vaadata ka Grete Olevi filmitud videotelt Youtube`s. Autori sõnul saavad neid videoid kasutada kõik, ka need, kel teaduskasti pole. Pealegi löövad videotes kaasa lapsed: Hugo Ruudi Juhe, kolmeaastane Marta Tsarjov ning Palade kooli õpilased Anton Liit ja Degita Väli, kes oma katsetajarolliga edukalt toime tulid. “Nad näitasid, et ei ole midagi ülejõukäivat.”
Samas tuletas Grete Olev meelde, et ettevaatlik tuleb ikka olla ja jälgida teaduskatsete tegemisel ohutusnõudeid, sest nii toimivad ka päris teadlased.
Piiritu avastamisrõõm
Ülesanded koostati nii, et neid saaks teha paljud, lapsed alates lasteaia vanemast rühmast kuni esimese astme koolilasteni, kas siis kasutades vanemate abi või iseseisvalt. “Kui lapsed lähevad õue, õpivad märkama, mis nende ümber on ja tunnevad sellest rõõmu, siis oleme juhtinud nad soovitud teeotsale,” ütles Poola.
Korraldajateni jõudnud tagasisidest on selgunud, et Väiketaibu teaduskast on pannud pere koos tegutsema. “Koos ema-isa või vanaema-vanaisaga minnakse loodust uurima ja pärast on ainet arutamiseks ja edasimõtlemiseks,” tõi Olev näiteid.
Üks väike tüdruk, Rael, innustus luubiga avanevatest imedest sedavõrd, et käis ja vaatas paljusid teisi asju samuti läbi luubi – olgu selleks apelsinitükk või liblikatiib. Kolmanda klassi poiss Erik avastas aga, et pipeti asemel saab edukalt kasutada joogikõrt – seegi on märk loovast mõtlemisest.
Ühes peres aga juhtus, et katse ei tulnud välja. “Hea oli, et nad sellest teada andsid, sest nii sain välja selgitada, mis valesti läks ja millele teinekord tähelepanu pöörata,” on Karin Poola valmis abi osutama.
Roberta, kelle vanem poeg on seitsmene, ütles, et Väiketaibu teaduskast aitas lapse ekraani tagant õue saada. “Ka linnas pakutakse lastele teadustunde, aga palju toredam on oma kodusaare ettevõtmisi toetada, kui maksta neid linnaasju.” Ema sõnul laps juba ootab järgmist pakki ja oli uhkusega rääkinud teistele, mida ta sellega tegi ja kui põnev see oli. “Tõesti tänuväärne tegevus,” kiitis ta tegijaid, kes toovad paki lausa koju kätte.
Karin rääkis, et esmalt arvasid nad, et kui huvilisi tuleb näiteks 25, siis on nad rahul. Kuid juba esimesel korral, kui nad sotsiaalmeedias teadusklubi ettevõtmisest teada andsid ja tellimusi tulema hakkas, sai üsna ruttu selgeks, et Väiketaibu kaste tuleb juurde hankida.
“See on täiesti uskumatu, kui palju teid on. Sellist asja poleks osanud me uneski näha,” kirjutas Grete teaduskasti tellijatele. Kahjuks polegi nad saanud kõiki tellimusi täita ja on pidanud hilistele tellijatele ütlema, et kastid on selleks korraks otsas.
Kast tagasi, töövahendid lastele
Kui laialisaadetud töövahendid jäävad lastele, siis säästliku majandajana kogub LHK Hiiumaa tellijatele viidud pappkastid hiljem kokku, et neid järgmiste saadetiste jaoks kasutada. Mandrilt kaste tagasi ei tooda ja see teeb mandrile saatmise kaks korda kallimaks. Hiiumaal maksab üks Väiketaibu teaduskast 5 eurot, mandrile saatmise korral on hinnaks 10 eurot.
Seni on lapsevanemad kandnud osa Väiketaibu projekti kuludest, samuti on õla alla pannud Pühalepa osavald, mis Palade LHK tegevust toetab. “Ega see kasumiteenimise projekt ei ole, kuid vajalikud kulud peame ära katma,” tõdes Poola. Hinna üle nurisemist nendeni jõudnud ei ole ja saadud tagasiside annab hoogu jätkamiseks.