Tapio Vares mets.
Omaette pilgupüüdja igal möödasõidul on iidne püha künnapuu. Ja aastaid tundus väga kutsuv viit teeristil: Kuliste aas. Lihtsalt kõlab miskitmoodi paljulubavalt.
Viie aasta eest käisin Kuliste aasal ära. Telkisin seal jõekääru silmuses, loodusliku amfiteatri kohal. Tõesti ilus ja meeldejääv koht.
Mullu augustis sai järgmine Palivere tutvumisreis ette võetud. Reisikaaslase Erkoga. Tulime Nurga puukoolist. Üsna ebamugav ta ju oli, kehastuda huvireisijaks, endal samal ajal käed istikukottide tassimisest pikad. Kuid kõik need mammutipuud, metasekvoiad, kunningaamiad, printsessipuud ja teised pidid Hiiumaale saamist kannatama järgmise päevani. Seni tuli neid retkel kaasa lohistada.
Väljusime männilise asula bussipeatuses. Nii, kõigepealt poodi ja… Kuid see karpmajake, mis alati nii poe moodi välja nägi, pole ammu enam miski pood. Pood on hoopis teispool raudteed, teadis Erko. Või sedasi?
Tuleb välja, et kaheksasaja elanikuga Palivere on pindalalt märksa suurem kui see bussipeatuse ümbruse asum. Raudteetamm jagab aleviku täiesti kaheks eraldi osaks.
Ohjah, see nostalgiline raudtee… Näed, endiselt on alles Jaama tänav ja munakivitee teeb kaare kollase puidust jaamahoone ees. Ja teiselpool jaama on esmapilgul kõik nii nagu võiks rong tulla, nagu veel kahekümne aasta eest. Jaama fassaadil seisab Palivere silt ja isegi jupike roostes raudteerööpaid on alles jäetud. Ainult perroonidel ja puuliiprite vahel vohavad taimed ning jonnakad puuvõsud. Lähedal kulgeb Raudtee nimeline tänav.
Tjah, veel enne sulgemist, augustis ja septembris 1995, jõudsin ma Haapsalu raudtee paaril korral ära proovida. Rong loksus mädaliiprisel teel kohutavalt aeglaselt, võsaoksad peksid kahelt poolt vaguniakendesse. Reis Haapsalust Tallinna võttis aega tervelt kolm tundi. Ja viimasel reisinädalal oli veduri ninas kuusepärg ning kiri: “Hüvasti, Haapsalu raudtee, 1905–1995”.
Haapsalu raudteega läks ebaõiglaselt. Võtta või näiteks hiljuti renoveeritud Viljandi raudtee. See ehitati sisuliselt täiesti uuena üles, kaasa arvatud klibust teepõhi. Selles valguses poleks Haapsalu–Riisipere lõigu taastamine mitte midagi üliulmelist. Ja küll sel reisijaid vast ikka kah jaguks. Haapsalu on ju peagu Tallinna eeslinn, kust käiakse palju pealinnas tööl. Ja suvituslinn on ta ju ka.
Kiskusin end minevikumeenutustest lahti. Ees ootas Palivere teine poolmik. Juba taamalt paistis suur punane puitehitis: Palivere A&O. Üsna omapärane poehoone tänapäeva mõistes. Nii väljast kui ka seest. Naabruses hulk teisi maju, sealhulgas lasteaed ja põhikool. Kõrval haljendas aga hubasust tekitav, Paliverele iseloomulik männimets. Tolle taga kerkib Pikajalamägi.
