Huntide kõrge arvukuse ja sagedaste kiskjarünnete tõttu andis keskkonnaamet loa veel nelja hundi küttimiseks, hundijahti saab Hiiumaal pidada märtsi lõpuni. Mujal Eestis tohib hunte küttida nagu seni ehk novembri algusest veebruari lõpuni.Amet teatas, et kohalikud jahimehed on operatiivselt kogunud ja edastanud huntide vaatlusandmeid keskkonnaagentuurile, kes tegi laekunud andmete alusel ettepaneku küttida saarel veel neli hunti.
Ka on saare jahimehed tabanud kõik neli käesoleva jahihooaja esimeses jaos küttida lubatud isendit. 21. novembril kütiti noor isahunt Laasi jahipiirkonnas, 13. detsembril,
4. ja 6. jaanuaril täiskasvanud hundid Kõrgessaare jahipiirkonnas. Neli uut luba saadi kätte kolmapäeval, 6. jaanuaril pool tundi enne tööpäeva lõppu. Neljapäevaks planeeritud hundijaht Kõrgessaare jahtkonna maadel, millest kirjutasime eelmises lehes, lükati edasi, kuna Emmaste jahimehed olid ühe hundi juba lipuringi piiranud. Kuidas kõik toimus, saab lugeda otseallikast lk 3.
Amet soovitab küttida noorhunte, kes tõenäoliselt lambaid sagedamini ründavad. Eelmisel aastal murdsid hundid Hiiumaal 110 lammast ning vigastasid 26 lammast ja 1 veist. Amet tõdeb, et kiskjarünnetega on saare lambakasvatajatele tekitatud olulist kahju, lisaks on ohus lammaste abil hooldatavate poollooduslike koosluste hea seisundi säilitamine. “Loodame, et mahasadanud lumi ning täiendav luba küttimiseks aitavad kaasa huntide populatsiooni vähendamisele Hiiumaal,” ütles keskkonna-
ameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja
Lotman. Ta avaldas lootust, et koos huntide arvukuse langetamisega vähenevad ka ründed koduloomadele.
Euroopa Liidus on hunt kaitsealune liik ja iga liikmesriik peab tagama hundi hea käekäigu looduses, ent viimaste aastate lumevaesed talved on teinud hundijahi keeruliseks ning võsavillemite arvukus saar-
tel on kasvanud sotsiaal-
se taluvuspiirini, nendib amet.
