Sellise nimega teemapäev toimus Palade loodushariduskeskuses vabakonna ühisnädalal.
Kokkukutsujaks külaarenguselts Sakas. Osalejad, keda arvuldasa kakskümmend viis, sai üllatuse Rita Altmetsa ja Silvi Õunapi kunstitöödest, mis valmistatud looduse teemadel.
Helgi Põllo sissejuhatus meelestas kõnelema ja kaasa lausuma. Tuli esile mitmeid muljeid: kodumets, loodus ja maastikud tähendavad enamat – loodusrahu, heaolutunnet, tervist, puhkust. Kodumaastikud jäävad meelde kogu eluks.
Inimese ja looduse kooskõlastatud suhted on maailma biosfääri võrgustiku teemaderingis. Lääne-Eesti biosfääri programmi spetsialist Lia Rosenberg andis ülevaate valdkonna hetkeseisust ja ülesannetest. Tähtsaim on leida ühismeel elanike ja programmi eesmärkide vahel. Varasemad kogemused ei soosinud seda, Võrgustik kehtestati ülaltpoolt ega saavutanud kodanike tuge ja osalust. Nüüd on see aeg seljataga ja saab minna uuele ringile, tugineda ühishuvidele. Kõik me tahame elada rohelisel saarel ja loomupärases elukeskkonnas.
Miks külad tühjenevad, miks koduümbruse metsad kauneimais kohtades muutuvad lagendikeks, vahel ka mittemeeldivaiks. Kuidas eristada maastikke, mida tasub hoida? Kõik see vajab asurkonna koosmeelt. Ekraanilt jääb silme ette sõnum Inge Taltsi kuvatuna: “Me ei ole loodust pärinud oma vanematelt, vaid oleme ta laenanud oma lastelt”.
Näitus külade saatusest kumab läbi kõigi sõnavõttude. Pealkirjastasime Loja küla rahva poolt kirjutatud ning fotodega varustatud näituse “Loja kasvukeskus” – selline oli tolle aja maakeskus, lasterohke ja viljakas. Loja mõisa maaalale 1921. aastal rajatud asundusküla kasvatas EV ajal rahvaarvu 92 inimeseni. Nüüd on see kahanenud neljale elanikule. Kadunud ja kadumas kaardilt on meie kandi teisigi asumeid nagu Mäevli ja Hiiessaare. Kas me peame sellega leppima või saame veel midagi ette võtta?
Avo Tamme lahutas mõtteringi meeli muusikaga ja esitas enesetäiustamise ideid.
Inge Talts rääkis MTÜ Hiiu Tuul nimelise koostöövõrgu kogemustest mere ja saare ranniku kaitsel.
Loja küla mehe Harri Jäägeri suupillilugude saatel tulid meelde ja keelele Loja küla saatus ja praegune mahajäetus. Mõtteringis arutlesime, mis aitaks hääbuvaid külasid elustada, millised on seda soodustavad tegurid ja ohud. Soodustavad võiksid olla: süsteemse tähelepanu osutamine külade hääbumise ja maastike hävimise ärahoidmiseks Hiiumaa arenduskavade poolt, turutõrgete leevendamine, saarte seadus, põlisrahvaste õiguste kehtestamine, kogukondade tugevdamise meetmed, suurem läbipaistvus, sh Hiiumaa koostöökogu põhikirjas deklareeritud külade elukeskkonna kaitsmise ja tasakaalustatud arengu tagamise funktsiooni täitmine.
Ohud: inimeste, eriti noorte jätkuv lahkumine, külade ja maastike hääbumine, saareelu hääbumine. Heidutav näide tasakaalustamata arengust – meie kandi küladesse ei ole ulatunud Leader koostöökogu tähelepanu vaatamata põhjendatud taotlustele ning vormikohaselt esitatud ja vastuvõetud projektidele.
Koosolijate poolt tehti olulisi ettepanekuid: taotleda saare erilisuse arvestamist riigi tasandil, soodustada noorte tööhõivet ja jäämist saarele. Koosolijad pidasid vajalikuks kaaluda saarte seaduse taas päevakorda võtmist ja põlise saareelanike asurkonna õiguste laiendamist kohalike ressursside: metsa, maa ja maavarade kasutamisel.
Sakas ja MTÜ Hiiu Tuul esindajad ja koosolnud otsustasid panna seljad kokku, et olla tegusam saarte elukeskkonna kaitsel.
Tõnu Otsason
Külaarenguühingu Sakas juhatuse liige
