Tore, et meie sportlastel seitsme saare spordimängudel hästi läks! Aga kui spordipoisid-tüdrukud Ojamaa ehk Gotlandi saare poole teele asusid, olid Käina kandi noored muusikud sealt juba õnnelikult tagasi jõudnud.
Nimelt käis Käina noorte vanamuusikabänd Unga Dagö ehk Noor Hiiumaa mängimas Gotlandi keskaja nädalal. See on sündmus, mida peetakse juba üle 20 aasta ning on võrreldav meie laulupeoga. Ainus vahe on selles, et osalevad kõik, kes tahavad, soovijad rõivastuvad keskaegsetesse riietesse ja elavad terve nädala keskaja vaimus.
Pealinna Visby ja Gotlandi teiste asulate tänavatel võib näha ülikuid, kerjuseid, kaupmehi, narre ja kondiväänajaid, rüütleid, näitlejaid ja muusikuid – lustivad kõik, kes lustida soovivad.
Keskaja nädalaga tähistatakse Visby õitseaja lõppu aastal 1341, kui Taani kuningas Valdemar linna vallutas ja jõuka hansalinna aeg otsa sai.
Gotlandil käisin ma esimest korda juba 16 aastat tagasi. 2009. aastal olin turistina taas kohal, et näha keskaja nädalat, ja siis otsustasin: seda kõike peavad mu õpilased nägema! Plaanisime, mis plaanisime, aga reisi saime tehtud sellel suvel. Saabusime Visbysse 4. augusti õhtul ja olime saarel kokku neli päeva. Pühapäeval, 5. augustil kuulasime muusikat, mida mängiti Püha Maria katedraali kellatornist, mängisime ise seejärel veidi Almedaleni pargis, siis haakisime end rongkäigu sappa ja pärast tegime kogu kava läbi laadaplatsil.
Õhtupoolikul tutvusime Visbyga vabas vormis. Esmaspäeval külastasime Lummelunda koopaid, käisime Lye laadal ja Lõuna-Gotlandil, teisipäeval Põhja-Gotlandil, kus vaatasime laevkalmet, Slite sadamat ja meremuuseumi, Bunge vabaõhumuuseumi ja Fårö saart, kolmapäeval külastasime Dalhemi muuseumraudteed ja esinesime Gammelgarna laadal.
Käisime külas Katthammarsvikis minu vanadel tuttavatel perekond Håkanssonidel, kellel on üks vahva muuseum. Õhtul jalutasime veel mööda Visbyt. Ja oligi kõik.
Neljapäeva hommikul asusime koduteele ja ilm nuttis. Stockholmis aga oli kuiv. Tegime seal ka tiirukese läbi ja ümber kuningalossi ning oligi käes aeg Tallinna laevale minna. Koju Hiiumaale jõudsime reede õhtupoolikul.
Tore reis oli. Noortele meeldisid kõige rohkem muidugi Gotlandi raukarid, muuseumraudtee ja Gammelgarna laat – kes sai naudingu valge härja seljas ratsutamisest, kes pillist nimega hurdy-gurdy ehk rataslüüra, mida üks tore rootsi onu kõigil soovijail lahkesti proovida lubas.
Täname abivalmis Gotlandi giide Külli Bergbohmi ja Kaidi Flemströmi, Kaidi abikaasat, kes meile rongisõitu tegi, täname meie lahket pererahvast ööbimiskohas Visby koolis.
Gotland on suurepärane! Ainult kahju, et sinna otse laeva ei sõida, näiteks Saaremaalt, oleks järgmine kord palju lihtsam jälle külla minna. Kahjuks on aga nii, et seni kui vene gaasifirmad oma torusid merre panevad, reisilaevu Slite sadamasse sisse ei lasta. Gotlandil käisid plokkflöödimängijad Elina Jõpiselg, Liisi ja Tiina Laun, Taeri Saar, Erki Vara ja Margus Pirk; kitarrimängijad Aigar Voole ja Markus Aksli; kandle-ja löökpillimängijad Regita Luukas ja Laura Tammerand, viiuli- ja löökpillimängija Grete Liis Laid, löökpille mängis veel Mattias Aksli. Lustakat Eesti uuemat rahvamuusikat vahepaladeks tegi karmoškamängija Valdek Elmi.
Kaasas olid õpetajad Helgi Taelma ja Ene Urman, kes hoolitsesid söögi ja kõigi olmeprobleemide eest ning Mari Jesmin, kes rääkis meid rootsi keeli välja igast kriisiolukorrast.
Muidugi täname bussijuht Üllar Lauri, koostööpartnereid OÜ Tiit reisid, MTÜ hiidlaste koostöökogu ja LEADER programmi ja muidugi oma kodust tagalat – peresid, Käina valda ning Käina huvi- ja kultuurikeskuse direktorit Ly Meldorfi. Ilma teie abita ei oleks see reis teoks saanud.
MALLE MÜRGIMÄE
Käina huvi- ja kultuurikeskuse muusikaõpetaja.