Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahjut. Väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arvu tõttu kuulutas päästeamet tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märtsi. See on erakordselt varane võrreldes eelmiste aastatega: mullu algas tuleohtlik aeg 4. aprillist ja tunamullu veel hiljem, 1. maist.
Liina Reinsaar päästeametist juhtis tähelepanu, et tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti.
Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja Rait Puki sõnul on viimase nädala ajaga hüppeliselt kasvanud maastikutulekahjude põhjus, hooletuse tagajärg ning paljudel juhtudel on põleng alguse saanud lõkkest. “Selle tulemusena on kahjuks tulle jäänud juba ka hooned ja muu inimeste isiklik vara, mille hulgas on ka üks hoovis seisnud laev,” ütles Pukk.
Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.
