Loodus aa omaga puhta hukkas üsna samat moodi nat möödläin aastalgid. Sinililled hakkast öitsema jüba siiss, kui tavaliseld kelgudamas käidakse. Tuulekalaga niisama ka. Pole kedat ennem kuulen, et ta naa varaja oleks tuln. Öige poisiks teeb asja veel see, et ta jöudis saarlaste juure ennem kui sii meitele Hiiumaale.
Muid asju aa ka, mes sui tulegust märku andvad. Hausma ujumissüld panti jüba kuu aega tagas merde. Mida peev edasi, seda rohkem humigusi ujujaid sülla juures aa. Humigumantliga läbi linna köndida veel äi aita, senneks aa natust vehe liiga külm. Öigem aa mere eere sötkuda jälgrattaga, hüll pees ja jupe selgas. Kis mäledab, siis minevaasta oli seda aegu öhe öige humiguse supleja jäuks vesi jüba liiga soe. Kalamihed teadvad reekida, et kui nädalapeevad tagasi olli merevesi ainuld kümme kraadi, siis mineva kevade seda aegu oleks vöin ujuvaid lapsi mördade sisse püida.
Nüid peeb ainuld jäätisesööma ilma ootma.
Köpu poodi tegi ka oma uksed jälle lahti. Lehtes aa kirjutakse, et mineva aasta oli poodi avamise aegas suur sui kee, aga nüid veel vilu kevade. Poodi aa siiskid lahti ja sennega Hiiumaal sui ametliguld algan. Nüid peeb ainuld jäätisesööma ilma ootma.
Öunabud öitsevad ka, kuigid tundub, et höisi aa natust vehe vehem kui minevaasta. Aga vöib-olla et polegid vaja sösust öunahupudust kui möödläin aastal. Sirelid ka üsna varsti höides. Varsti vöid sedasi öue minna, et löhnaöli pole tariskid. Loodus löhnab niigit hästi.
Ja Hiiu Leht andis natust aega tagasi Suvelehe välja. See jüba teist aastad ka sui alguse märk. Lehtest need ee, mida Hiiumaal sui aegus tehja saab. Aga äga sest ühest lehest saa midad, juuli kuus teeme teise veel.
Ennustajad ütlevad, et ilm leheb röömpsamaks. Katsume siis mei ise ka moka hamba peeld ee vötta ja natust löbusama näu tehja.
(h)üll <(h)ülli, `(h)ülli> karvamüts ▪ üllid on `meestel, `vöödaks körvad maha ja Käi; kus ta sösuse hülli `jälle saab Phl
Allikas: Hiiu sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
