Kristina Kallas märkis Rahvusringhäälingule, et OSKA uuringutega on selgeks saanud, kuidas Eestis on teatud kutsehariduse erialasid, millel lõpetajaid liiga palju.
“Samal ajal on meil ka erialasid, kus on lõpetajaid liiga vähe ehk tööjõu vajadus on suur,” ütles Kallas.
Ministri sõnul toodetakse üle automaalreid, pagar-kondiitreid, aednikke, floriste, linnaaednikke, mesinikke, mööblirestauraatoreid, tekstiilikäsitöö tegijaid. Neid on 1000% rohkem, kui tööturul vaja. “Seal kõrval on näiteks metalliseadmete töötlejad, pinkide seadistajad, laondustöötajad ja hooldustöötajad, keda meil on kõvasti alla vajaduse, “ selgitas Kallas. Tema sõnul on turul vajadus 700 hooldustöötaja järgi, Eestis lõpetab aga igal aastal üle saja. Aednike töökohti on aastas keskmiselt 11, aga lõpetajaid 130. “Tehnika ja inseneeria erialad on reeglina need, kus meil on väga suur tööjõu puudujääk ja sinna me tahame kutseharidust rohkem suunata,” selgitas minister.
Kallase sõnul tähendab reform seda, koolitustellimustest lähtutakse tööjõuvajadust kajastavast OSKA raportist ja hakatakse vähendama tellimust erialadel, mida pole vaja. Reform tähendab ka seda, et põhikoolilõpetaja saaks kätte erialadiplomi ka siis, kui gümnaasiumiharidus käib üle jõu. Praegu on katkestajaid palju ning eriala saamata jääbki noortele vaid põhiharidus. “Kutsehariduses on vaja õppekavasid muuta oluliselt paindlikumaks,” ütles Kristina Kallas.
Täiskasvanud saavad Kallase sõnul ka tulevikus aednikuks õppida, aga seda siis juba oma raha eest. “Nad saavad õppida, aga peavad maksma. Ühegi eriala lõpetamist ära ei lõpetata,” rääkis minister.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja märkis, et tegelikult lähevad Hiiumaal 60% noortest peale põhikooli otse gümnaasiumisse. See tähendab, et 40% võiks justkui minna kutsehariduse suunale.
Minister kommenteeris vallavanema arutlust, et Hiiumaal ei olegi täna noorel võimalust kutseharidust omandada.
“Põhjuseks, et 60% läheb gümnaasiumisse, võib olla see, et alternatiivseid valikuid Hiiumaal tänase seisuga ei ole. Põhjus, miks me Hiiumaal kutseharidust ümber reformime, et põhikooli lõpetajal oleks võimalik valida akadeemilise gümnaasiumi kõrval ka rakdenduslik suund,”selgitas minister.
Minister Kallas kinnitas, et hariduskeskuste reformiga liigutakse Hiiumaal edasi just neid valikuid silmas pidades. Kaks riigikooli – gümnaasium ja ametikool liidetakse üheks Hiiumaa Hariduskeskuseks, mis pakub õpilastele põhikoolijärgseid õppevalikuid. “Valikuks on kas minna rakendusgümnaasiumisse, tavalisse akadeemilisse gümnaasiumisse või lihtsalt kutseõppesse ilma gümnaasiumihariduseta,” selgitas minister Kallas, et hariduskeskus tuleb nii Räpinas kui ka Hiiumaal.