Kalana küla elanike arv on viimase kümne aastaga enam kui kahekordistunud ja seal sünnivad uued ideed.
Kalana küla on Kõrgessaare valla, aga ehk ka kogu Hiiumaa kõige kiiremini kasvav küla. Valla andmetel on praegu ehitisregistris 43 elamut-suvilat ja viis puhkemaja-kämpingut. Nagu 12. Kõpu poolsaare küladepäeval veenduda võis, on uusehitisi kerkimas ja plaanis veelgi.
Hiiumaa juurtega Janika Kuusik, kes osales ka kolmanda külade päeva korraldamisel 2004. aastal, rääkis, et toona pildistas ta küla ajalooraamatu jaoks üles 23 Kalana küla elumaja. Sel aastal jäädvustas fotograaf Laura Kallasvee küladepäeva fotonäituse jaoks juba 48 pere pildid.
Uutmoodi päev
Kui varasemal 11 aastal on korraldajaküla inimesed teinud peo jaoks korda mõne uue või olemasoleva lagedama platsi, siis Kalana küla avas seekord külalistele oma õueväravad. 18 talu- või suvekodu õue, kuhu külalisi oodati, olid tähistatud õhupallidega ning vastuvõtt meeldiv ja südamlik – külalisi kostitati hea ja paremaga, avatud olid näitused, tutvustati oma tegemisi ja pereliikmeid.
Õhtuks koguneti peole Kalana sadama paadikuuri, kus külarahvas 2004. aastal pidas kolmandat Kõpu poolsaare külade päeva. Uuendusi tuli Kalanast toogi kord. Esimest korda koondas just selle küla rahvas kohaliku ajaloo ja pärimuse raamatuks “Kalana. Iidse kalaküla lugu.”
Nii sai alguse Kõpu poolsaare külade ajalooraamatute sari, mille autoriks Riho
Saard. Kokku on sarjas ilmunud kuus raamatut
Kalana küla inimesed kujundasid 2004. aasta külade päevaks oma küla lipu. Seda algatust pole korranud ükski teine poolsaare küla. Nemad valmistasid ka puust poolsaarekujulise teatepulga, mida korraldajakülad käest kätte annavad.
Külade päev toimub
Seekord aga andis Kalana külavanem Enn Randmaa kohe peo avamisel teatepulga mitte järgmisele korraldajakülale edasi, vaid tagasi külade päeva algatajale Svetlana Reinmetsale Kõpu külaseltsist Valguskiir.
Randmaa ütles, et aeg on muutunud ning Kõpu külade päeva korraldamises tuleks teha muutusi ja väljakujunenud formaat on ammendunud – ehk pidada paus ja muuta nime. “Selles iseenesest ei ole midagi traagilist – kõik muutub. Oleme Kõpu poolsaare küladena neid toredaid päevi kordamööda korraldanud ja igal aastal ikka järgmisele üle andnud. Nüüdseks oleme jõudnud seisukohale, et traditsioon vajab eluspüsimiseks väikest vahepeatust.”
Svetlana Reinmets, kes külade päeva koos Lea Põllustega 2002. aastal algatas, ütles, et pausi ja nimemuutmisega ta nõus ei ole. “Järjepidevust on raske luua. See on nagu lapsega, kui sa oled lapse kord sünnitanud, siis ei saa teha pausi ja öelda, et nüüd ma sind ei kasvata.”
Reinmets ütles, et ta ei tea veel, kes korraldab järgmise, 13. Kõpu poolsaare külade päeva, kuid teab, et see toimub nagu ikka, juuli viimasel laupäeval ja Kõpu poolsaarel.
Kõpu külade päev on väga populaarne – paljud Kõpu poolsaarega seotud inimesed kavandavad juba aastaid selleks ajaks oma puhkuse ja korraldavad suguvõsa kokkutulekuid. Korraldajaküla elanike tagasiside pärast peo toimumist on olnud väga positiivne.
Tänavusel Kõpu poolsaare külade päeval oli 600 registreerunud osalejat. See arv on peaaegu samas suurusjärgus olnud viimased üheksa aastat.
Et päev jääks hinge
Reinmets meenutas, et külade päev sai tehtud selleks, et “juured kodust lahti võtnud” kõplastel oleks põhjust kodukanti käima tulla ning poolsaarel elavatele noortele jääks see pidu hinge. “Ja kui nad on oma reisid ilmas ära käinud, tuleks nad siia tagasi ja seoks oma elu Kõpu poolsaarega,” selgitas Reinmets.
Ühise peo tunne on hinge läinud mõnelegi mujalt poolsaarele elama tulnud inimesele. Kiduspe küla elanik Mai Saal meenutas, kuidas nad kogunesid oma küla nimesildi juurde ja omavahel tuttavaks said. Tiia Johanson rääkis, kuidas ta külade päeva korraldades oma küla inimestega tuttavaks sai ja astus esimest korda nende õuedesse. Muidu polnud nagu põhjust.
