20. oktoobril toimuvad järjekordsed kohaliku omavalitsuse volikogu valimised.
Praegu on paslik meelde tuletada olulisemad kuupäevad ja toimingud, millele tähelepanu pöörata. Eelkõige puudutab see hääletamise ja kandideerimise tähtaegasid, valimisliitudega seotud muudatusi, aga ka mitmeid uuendusi.
Kes saavad kandideerida?
Kandideerida saavad vähemalt 18aastased Eesti või Euroopa Liidu kodanikud. Sealjuures on oluline, et 1. augusti seisuga oleks kandideerija püsiv elukoht rahvastikuregistri järgselt selles vallas või linnas, kus kandideeritakse.
Järgmine oluline tähtaeg on 21. august, mil algab kandidaatide ja valimisliitude registreerimiseks esitamine. Valimisliitude registreerimiseks esitamine lõpeb 5. septembril ja kandidaatide registreerimiseks esitamine 10. septembril.
Samuti tuleb arvestada, et samaaegselt saab kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna või valimisliidu nimekirjas. Kandideerida on võimalik ka üksikkandidaadina.
Valimisliidu moodustamine
Valimisliidu saavad moodustada antud vallas või linnas hääleõiguslikud isikud. Isik saab olla vaid ühe valimisliidu moodustajaks. Esimese sammuna tuleb valimisliidu moodustajatel sõlmida omavahel seltsinguleping. Seltsingulepingu sõlmimise kohustust varasemalt ei olnud ja seetõttu tuleks sellele eriti tähelepanu pöörata. Valimisliidu moodustajaid ehk lepingule allakirjutajaid peab olema vähemalt kaks isikut, kes ei pruugi olla ise kandidaatideks. Moodustajad peavad endi seast valima juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad valimisliidu erakonnaseadusest tulenevate kohustuste (näiteks valimiskulude aruannete esitamine) täitmise eest. Samuti tuleb määrata vähemalt üks volitatud esindaja. Volitatud esindaja esindab valimisliitu suhtluses valla või linna valimiskomisjoniga, sealhulgas tegeleb kandidaatide registreerimisdokumentide esitamisega. Valimisliidu registreerimiseks esitamise teatise juurde tuleb lisada seltsinguleping, mille näidis on kättesaadav Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel. Lisainfot antud küsimustes jagavad ka valla- ja linnasekretärid.
Hääletamisinfo
Hääleõigust omavad vähemalt 18–aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes elavad alaliselt Eestis. Hääletada ei saa teovõimetuse või vanglakaristuse kandmise korral. Valija peab olema 20. septembri seisuga kantud valijate nimekirja rahvastikujärgse elukohaga selles omavalitsuses, kus valija hääletab.
Hääletamisviise on Eestis mitmeid: valimispäeval hääletamine, eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine. Maakonnakeskuses saab elukohast sõltumatult eelhääletada neljapäevast, 10. oktoobrist kuni pühapäeva, 13. oktoobrini. See hääletusaeg on lisandunud, et võrdsustada valimisjaoskonnas hääletamise aeg elektroonilise hääletamise ajaga ning selleks, et anda valijale võimalus hääletada ka valimispäevale eelneval nädalavahetusel.
Elukohajärgses jaoskonnas saab eelhääletada 14.–16. oktoobrini. Igas vallas või linnas on sel perioodil avatud ka vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada väljaspool elukohta. Elukohajärgse valimisjaoskonna saab teada valijakaardilt, mis saadetakse valijale posti teel koju. Võimalik on valijakaart tellida endale ka elektroonilisel kujul oma meiliaadressile riigiportaalist eesti.ee.
Kui valija ei viibi hääletamise ajal elukohas näiteks terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas (näiteks haiglas, hooldekodus, elukohas, mis ei ole tema rahvastikuregistri järgne elukoht). Selliselt hääletada on võimalik valimispäevale eelse nädala esmaspäevast kolmapäevani. Hääletamise soovist tuleb eelnevalt kirjalikult teada anda lähimale jaoskonnakomisjonile või valla- ja linnavalitsusele.
Valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on võimalik taotleda hääletamist ka kodus. Kodus hääletamine muutub valijale lihtsamaks, kuna hääletamistaotlust saab esitada lisaks kirjalikule avaldusele ka telefoni teel. Telefoni teel saab hääletamiskasti koju tellida ainult valimispäeval kuni kella 14-ni. Elukohajärgse valimisjaoskonna telefoninumbri leiab valijakaardilt või veebilehelt www.vvk.ee.
Elektrooniline hääletamine
Elektrooniline hääletamine on üks võimalus teiste hääletamisviiside kõrval, mis võimaldab hääletada asukohast sõltumatult. Elektrooniliselt saab hääletada üksnes ID-kaardi või mobiili-ID ja interneti ühendusega arvuti olemasolul. Elektrooniline hääletamine algab neljapäeval, 10. oktoobril kell 9.00 ja lõpeb kolmapäeval, 16. oktoobril kell 18.00. Meeles tuleks pidada, et valimispäeval elektrooniliselt hääletada ei saa. E-häält on võimalik muuta, hääletades eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või minnes eelhääletamise ajal valimisjaoskonda sedeliga hääletama. Kui elektrooniliselt hääletanu muudab oma häält valimisjaoskonnas, siis läheb arvesse seal antud paberhääl. Kehtib põhimõte, et iga valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl.
Sügisel on võimalik katsetada ka e-hääle kontrollimist ehk verifitseerimist. See tähendab, et e-hääletajal on võimalus katseliselt kontrollida Android-süsteemil põhineva nutitelefoniga oma hääle kohalejõudmist. Vahetult peale e-hääletamist kuvatakse lühikese aja vältel valijarakenduse vaates arvutiekraanile QR-kood. Koodi nutitelefoniga pildistades on võimalik veenduda oma soovitud hääle jõudmises e-hääletamise kesksüsteemi. Kontrolli eesmärgiks on veenduda, et valija arvutis ei ole pahavara, mis võiks mõjutada hääletamistoimingut.
Kontrollrakendust saab valimiste ajal alla laadida elektroonilise hääletamise komisjoni veebilehelt www.valimised.ee.
ALO HEINSALU
vabariigi valimiskomisjoni esimees
