Rootsis elav eakas metsaomanik ei uskunud, et Eestis võib keegi tema hoitud põlismetsa lihtsalt ära varastada enne, kui nägi oma silmaga. Mis saab langetatud metsamaterjalist, mida ära viia ei jõutud, muretseb õepoeg.
Eelmisel esmaspäeval sai Ain Voogla teada metsavargusest oma tädi metsas Luidjal. Kohe teatas ta juhtunust nii politseile kui Rootsis elavatele sugulastele.
94aastane Amanda Mast ja tema poeg Ando Eeri Mast tulid kolmapäeval Stockholmist Hiiumaale, et teha politseile metsavarguse kohta avaldus.
“Tädi pidi ära surema. Ei uskunud enne kui nägi. Tal on käimisega raskusi, ei kuule, silmanägemine on kehva – inimene on peaaegu sada aastat vana…,” rääkis Ain Voogla laupäeval värske raielangi serval seistes.
“Laid Valdis mulle helistas, et Peedu maade peal on midagi toimumas. Ma nägin küll, et metsas tuled ja asjad, aga teadsin, et nemad ei müü metsa. Nad ei olnud müügist huvitatud ja hoidsid seda, aga selgus, et mets maha võetud ja ära ka juba veetud,” rääkis Voogla.
Traktorid viidi öösel
Metsavarguse teate peale tuli esmaspäeval kohale politseipatrull. Parajasti käis langil metsamaterjali autodele laadimine, kaks autot oli juba koormaga, üks veel tühi. Politseinikud käskisid koormad maha võtta. Autojuhid algul keeldusid, kuna nendelt telliti vedu ja nemad pole milleski süüdi. Lõpuks tõstsid koormad siiski maha ja sõitsid minema.
Sealsamas seisid ka metsa ülestöötaja harvester ja väljaveotraktor. Nende sündmuskohal arestimisest keeldus politsei põhjusel, et omanik ei ole veel teinud avaldust kuriteo kohta. Samal öösel viis metsa ülestöötaja langilt minema nii harvesteri kui väljaveotraktori.
Keskkonnainspektsiooni töötaja käis kohal, vedas veel alles olevatele palgivirnadele lindid ümber ja märgistas värviga virna ääred. Voogla kahtleb, kas sellest ka kasu on.
“Asjaajamine on ju nii aeglane ja menetletakse nädalaid, aga siin – arved makstakse välja ja kahe päevaga tehakse kõik klaariks – kui kuu aja pärast tullakse, äkki ei ole siin enam mitte midagi,” oli ta mures, mis saab varastatud metsamaterjalist, mida ära viia ei jõutud. “See volitus, mis see pätt tegi ja millel oli justkui tädi allkiri ja selle päti allkiri, läheb ju ekspertiisi – kui kaua see aega võtab, seda ei tea.”
Raiuti tohutu hulk põlismetsa
Kaks kolmandikku 40 hektari suurusel Peedo kinnistul kasvanud metsamassiivist oli sisuliselt põlismets, kus kasvasid enam kui saja aastased kuused ja männid, ülejäänud mets oli vaid veidi noorem.
Keskkonnaametist on raiet lubavad metsateatised võetud 22 eraldisele, kokku ligi 40 hektarit, planeeritud raie kogumahuks saab teatistel kirjas olevaid numbreid kokku liites 6500 tihumeetrit. Üle poole sellest ehk 3400 tihumeetrit jõuti ära raiuda ja 2000 tihumeetrit ära vedada enne, kui kinnistu naaber Rainer Jancis asja uurima hakkas ning selgus, et tegu on metsavargusega.
Metsavargusega tehtud kahju suuruseks hinnati esialgu 100 000 eurot. Metsa ülestöötajad aga ei kavatsenud piirduda Luidjal asuva Peedo kinnistuga, raieks oli ära tähistatud veel 7–8 hektarit Amanda Mastile kuuluvat metsa, mis asub kaugemal.
Hiiumaal avastati eelmisel esmaspäeval ulatuslik metsavargus, millega on omanikule tekitatud tohutu suur kahju. Millise info alusel teatas politsei juba reedel avalikkusele, et varastatud metsa raiunud ettevõte omandas raieõiguse läbi mitme ettevõtte?
Vastab Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp: Läbi mitme ettevõtte tähendab seda, et politsei on kogunud antud menetluses tõendeid ja omab täna informatsiooni, et raieõigus on omandatud läbi mitmete erinevate firmade.
Omaniku allkirja võltsimist politsei veel ei kinnitanud, kui kaua kulub aega võltsitud allkirja ekspertiisiks?
Politseil on praeguseks kogutud info alusel kahtlus, et volikirjal ja lepingul ei ole omaniku allkiri, kuid lõpliku kinnituse võltsingu osas annab käekirja ekspertiis. Praegu ei oska öelda, kui kaua ekspertiis aega võib võtta.
Kuidas on seniks tagatud omaniku, Amanda Masti vara, raiutud ja veel ära vedamata metsa säilimine? Kas Metsaharvenduse OÜ kui heauskne ostja võib raiutud metsa minema viia?
Keskkonnaamet tegeleb hetkel metsateatise peatamisega, kui see jõustub, siis igasugune edasine tegevus antud kinnistul ei ole lubatud. Kuniks selgitatakse, missugune roll on erinevatel metsafirmadel selles juhtumis, ei ole kellelgi õigust kinnistult raiutud puitu edasi töödelda. Puitu on võimalik realiseerida vastavalt omaniku soovile, kui tema kui kahju saaja sõlmib lepingu oma vara realiseerimiseks.
