Üleeile õnnistati ja seati paika Kärdla kiriku üks ristidest – kuuma plekkkatuse kohal ja hoone kaitseks seatud telgi all isegi 70 kraadini kerkinud kuumuses tehtud töö hakkab valmis saama.
OÜ Plekimees töömehed panid Kärdla kirikule uut plekkkatust suure telgikujulise kilekatuse all. Spetsiaalsest kangast suur telk pidi tagama, et katuseta jäänud kirikusse vihm sisse ei sajaks. “Me ju ei tea ette, mida ilmad toovad,” ütles objektijuht Janar Liivat.
Suve kõige kuumemate ilmade ajal paigaldati plekki katuseharjale ja kirikutornile. Liivat rääkis, et varjualuse ja pleki vahel mõõtsid nad maksimumtemperatuuriks 65–70 kraadi. “See oli ikka jõhker väljakutse,” nentis ta. Veidi päästis töömehi see, et külgedelt võeti kilesid lahti, et tuul hiiglasliku telgi all natukegi liikuma pääseks.
Titaantsinkplekist katused on materjali kõrge hinna tõttu Eestis üsna haruldased – OÜ Plekimees on selliseid paigaldanud vaid kuus. Veel on vaja panna plekk käärkambri kohale ja paigaldada tagasi värvist puhastatud laekilbid. Puudu jäänud plekk tuuakse Saksamaalt ja selle tarneks kulub aega nädalajagu.
Kolmapäeval oli ehitusel tähtis päev – restaureeritud kuldne rist viidi tagasi torni tippu.
Ilmselt sõja ajal vigastada saanud rist paigati ja puhastati. 83sentimeetri pikkuse ja 48sentimeetrise põiktalaga risti kuldas OÜ Mandragora. Risti õnnistas Tartumaa Vara koguduse preester Aare Vilu, kes asendab praegu puhkusel olevat Hiiumaa preestrit Hüllo-Kristjan Simsonit. Piduliku sündmuse tunnistajaiks olid diakon Triin Simson, kogudusevanem Tiit Harjak, tööde järelevalvet teinud Mart Kaups, Liivat, paar töömeest ja ajakirjanik.
Risti viis üles Liivat ise ja üksi, kuna ohutusnõuete tõttu kedagi teist torni ei lubatud.
Harjak nentis, et töödega ollakse graafikust maas ja sel on mitmeid põhjuseid: algul oli ehitajal probleeme, et materjalid ja tellingud saarele saada, siis ei saanud kätte muinsuskaitsele sobilikke värve ja siis jäi puudu katuseplekki. “Pusimist on jah, olnud palju, aga katused on nüüd peaaegu valmis, altari ja käärkambri kohal on plekk veel panemata, aga torn ja pikihoone katus on valmis,” rääkis Harjak.
Põnevad pärnapaneelid
Tööde käigus tuli ette üllatusi. Hea üllatus oli see, et müürlatt ehk müüripealne tala, millele kinnitatakse sarikad, oli üllatavalt heas korras. Vaid üksikutes kohtades oli vaja seda parandada. Halb üllatus oli see, et kirikuhoone katuseharjal oli sarikatel rohkem kahjustusi, kui eeldati.
Selgus, et sarikaid on ka varem proteesitud. Harjak ütles, et täpset aega ei teata, oletatakse, et kirikut remonditi kas 1903, mil ilmselt pandi uus katus ja seati paika katusealune laudis. Teine võimalik remondiaeg on 1930, kui kirik sai peale plekkkatuse. Enne seda oli katus kaetud tõrvapapiga.
Veel üks huvitav asi, mis avastati kiriku lae alt oreli kohalt, olid pärnakoorest ehk niinest paneelid, mis pärnaniinega kokku punutud. Ühel sellisel paneelil on kiri “N 116 A. П.”.
“Selle otstarvet ei ole keegi siiamaani osanud täpsemalt arvata, aga võib-olla oli see seal akustilise eesmärgiga,” ütles Harjak. Osa neist paneelidest eksponeeritakse kirikus klaasi all.
Teine huvitav detail selgus sarikaid toetavate sammaste lühemakssaagimisel, selgus, et 6 meetrit pikad sambad on tehtud ühest tüvest, mille sisse kogu palgi pikkuses on puuritud 4–5sentimeetrise läbimõõduga ava. Kuidas selline auk puuritud sai, võib vaid oletada, kuid Harjaku andmetel on seda vaja selleks, et palgile lõhesid sisse ei tuleks.
Annetusi laekub visalt
Kärdla kiriku remonti alustades oli lootus, et annetustest saadakse kokku raha järgmiste etappide töödeks. Harjak tunnistas, et nii hästi pole läinud ja annetustest laekunud summad on väga väikesed. Ainsa erandina tegi suure annetuse, 80 000 eurot, eraisik Enn Kunila. Selle raha eest saab restaureerida kiriku aknad ja uksed.
Harjaku sõnul on väga kehvas seisukorras ka kiriku põrand ja selle kordategemiseks ning et kiriku uuesti kasutusele võtta saaks, oleks kindlasti raha juurde vaja. “Ühe mõttena on sihtasutuse Kärdla kirik nõukogu mõelnud proovida saada Hiiumaa valla ja kohalike ettevõtjate tuge,” rääkis Tiit Harjak. “Vähemalt nendeks töödeks, mis puudutab sadevete ärajuhtimist kiriku vundamendi juurest.”
