Spordiajaloolaste andmeil jõudis võrkpallmäng Hiiumaale 1922. aastal. Juba 1923. aastal kutsuti Hiiumaa esindus Tallinna võrkpalliturniirile. Kahjuks esimese välisvõistluse tulemused kujunesid hiidlastele tagasihoidlikeks, ei saavutatud ühtegi geimivõitu. Ometi levis võrkpall üle Hiiumaa. On andmeid, et võrkpalli mängiti Paladel, Suuremõisas, Käinas, Männamaal, Emmastes, Kõpus, Kõrgessaares, Nõmbas ja Kärdlas. 1933. aastal tahtsid Männamaa mängijad korraldada Hiiumaa esimesed esivõistlused võrkpallis. Kahjuks tulid kohale vaid Lõuna-Hiiumaa esindused. Seega ei loetud neid Hiiumaa esimesteks esivõistlusteks. Sama kordus 1935. aastal Kõpus, kus olid kohal Põhja-Hiiumaa võistkonnad. Läänemaa esivõistlustest hiidlased osa ei võtnud, küll aga kuulus Läänemaa esindusvõistkonda Kõpust Bernhard Teng, kes oli võistkonna tugevamaid ründemängijaid. 1946. aastal leidis aset Hiiumaa elus oluline muutus seoses Hiiu maakonna moodustamisega. Teine märkimisväärne muutus leidis aset seoses spordiühingu Jõud moodustamisega vabariigis, kelle põhiülesandeks oli maaelu spordiliikumise korraldamine. Juba 1948. aastal toimusid Jõudi esimesed esivõistlused võrkpallis. Neil võistlustel osales ka Hiiumaa meeskond, mis koosnes põhiliselt Käina mängijatest. Organiseerija ja kapten oli Käina kooli direktor Juhan Reinthal. Võistkond saavutas Pärnu meeskonna järel väga kõrge teise koha. Tollal mängisid võrkpalli mehed. Naised alustasid pärast Hiiu maakonna moodustamist. Spordielu aktiviseerimist soodustasid 1951. aastal alustatud saarte spartakiaadi võistlused. Esimest korda toimus spartakiaad Hiiumaal 1953. aastal, kus võitis Hiiumaa võrkpallinaiskond koosseisus Ljubov Tross, Linda Härma, Helga Teras, Helga Suviste, Aade Tõkke ja, eesnimi teadmata, Kiris. 1958. aastal toimus mitu märkimisväärset sündmust. Käina kooli füüsikaõpetaja Enn Remmelgas kuulus maanoorte esindusvõistkonda, kes saavutas üleliidulisel spartakiaadil Stavropolis pronksmedali. Samal aastal alustati ajalehe Nõukogude Hiiumaa auhinnavõistlustega võrkpallis ajalehetoimetaja Meeri Arsenjeva eestvedamisel. Esimesteks võitjateks tuli Suuremõisa Võitluse kolhoosi naiskond, kapten Eesi Leigri. Meestest sai esikoha Emmaste meeskond, kapten Rein Remmelg. 1960ndad aastad olid Hiiumaa võrkpalli jaoks soodsad. 1965. aastal valmis Käina kooli võimla, millesse mahtus normaalmõõtmetega võrkpalliväljak. Samal ajal said sportlased enda käsutusse kongiga veoauto, millega käidi Käinas mitu korda nädalas, aga ka mandril mängimas. Esimese hiidlasena jõudis vabariigi noortekoondisesse Rein Lees.
1965. aastal mängis Rein Minskis üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil. Samal kümnendil kavandati vabariigi tasandil mitmeid võistlusi: maakoolide spartakiaad, VS Jõud noorte võistlused, koolispordiliidu karikavõistlused keskkoolidele, millest osavõtvate võistkondade mängutase oli hiidlastele igati jõukohane. Need võistlused olid headeks stiimuliteks edasistele treeningutele. Hiiumaa noored võitsid 60.–70. aastatel mitmeid auhinnalisi kohti. 1970. aasta oli Hiiumaa võrkpallirahvale edukas. Hiiumaa aasta sportlasteks valiti võrkpallurid: naistest Anne Filippova-Allikas ja meestest Jaan Soots. Ajalehe auhinnavõistlustel alistas Kärdla naiskond Eesti kõrgliigas esineva Kingissepa võistkonna 2:1.
Järgnevad aastakümned peaksid spordihuvilistele olema rohkem teada.
