Jälgi meid

UUDISED

Veerandsada aastat noorte puhkpillimängu Emmastes

Dirigent Toomas Paabi juhendamisel on pillimänguga tutvust teinud kümneid Emmaste kandi noori, kellest nii mõnedki muusikaga tänaseni sina peal.
Sel kevadel täitus Emmaste puhkpilliansambli asutamisest 25 aastat. Sel puhul ootab Emmaste Puhkpill kõiki laupäeval, 8. augustil kl 18 Sõru Jämmile, kus aastapäeva tähistatakse. Juubilariga jämmivad kaasa Põlva Linnaorkester, Kuressaare saksofoniansambel Temami ja Põlva orkester Karmid Torud, õhtut juhib Hergo Tasuja.
Emmaste põhikooli puhkpilliansambel alustas 1995. aastal, mil Toomas Paap jätkas Aavo Poola ja Kaul Kikase eestvedamisel moodustatud noorte puhkpilli­mängijate stuudio tegevust veidi uues kuues. Uues selles mõttes, et selleks ajaks oli suurest koosseisust, kus mängisid ka täiskasvanud, järel ainult koolipoisid.
Nii loodigi Emmaste põhi­kooli puhkpilliansambel. Pillid, millega koolinoored mängisid, olid toona veel kolhoosiorkestri aegsed. Praeguseks aga on Paap igale mängijale organiseerinud päris uue pilli.
Emmaste puhkpilli repertuaaris on läbi aegade olnud nii valssi-polkat kui ka rokki, svingist rääkimata. Kindlasti on lai ja põnev lugudevalik noori muusika juures hoidnud. Ka koosseisule sobivad arranžeeringud on Toomas Paap koos oma abikaasa Elle Paabiga ise loonud.
Loomulikult on kõigi Emmaste puhkpilli kasvandike ja poolehoidjate südames tähtsal kohal Hiiumaa Puhkpillipäevad, mis kahjuks sel aastal täies mahus toimuda ei saa.
Meenutusi endistelt õpilastelt
Aigor Post oli üks esimesi, kes 1996. aasta kevadsuvel Toomas Paabi käe all vanas Emmaste rahvamajas trompeti­mängu alustas. Täpset põhjust ta ei mäleta, aga arvab, et ema ilmselt suunas. Kuna ees ootasid ka tuttavad, kes juba mängimas käisid, jäi ka tema. Nii mängis Aigor Post Emmaste puhkpillis järjepidevalt keskkooli lõpuni 2006. aastal ja “eks jõudumööda ja vajaduspõhiselt olen ikka Toomasel aeg-ajalt ka hiljem abiks käinud.”
Post jätkas peale keskkooli muusikaõpingutega, millele aitas kaasa ka juhendaja tugi: “Toomas tegi mu Elleri [kooli] toonase erialaõpetaja Johannes Mittiga kaubad kokku, et kui päris lootusetu juhtum ei ole, siis ta Elleris mind oma hoole alla võtab”. Sellest ajast on Post mänginud mitmetes orkestrites ja vokaalinstrumentaal-­kollektiivides: “Mõnega oleme ka Hiiumaal külas käinud ja loodetavasti mõnega tuleme peagi jälle.” Praegu mängib Post nii Odd Hugo nimelises bändis kui ka Tartu ülikooli akadeemilises puhkpilliorkestris Popsid.
Tambet Kikas, kes just lõpetas Ühendkuningriikides Šotimaa kuninglikus konservatooriumis klassikalise laulu bakalaureuseõppe ning töötab vabakutselise ooperi­lauljana, liitus puhkpilliga 2003. aastal. “Täpselt ei mäletagi enam, aga võisin olla siis juba kolmandas klassis. Mängisin siis baritoni, mis hiljem vahetus eufooniumi vastu,” meenutas Kikas. Kokku mängis ta ansamblis peaaegu kümme aastat. Isegi gümnaasiumis õppimise ajal sai vahel proovis käidud.
Leemet Onno, tuntud laulja ja laulukirjutaja, liitus orkestriga 2004. aastal, kui Toomas Paap kutsus ta Emmaste Swing Rock Bandiga Sõru jaanitulele laulma. “Muidugi ma olin kohe nõus, kuna see kõik oli põnev ja uus väljakutse toona,” meenutas Onno. Koos orkestriga laulis ta Sõru jaanitulel kolmel aastal. “See oli väga tore aeg, sest just tänu Toomase tagantutsitamisele olen mina endale saanud kõige paremad mälestused jaani­päevast.
Erilistest hetkedest meenusidki kõigepealt Sõru jaani­tuled, kus publik noorte muusikategemisele väga soojalt kaasa elas. Aigor Post rääkis, et tollal tundus Sõru jaanitulede publik talle tohutu suur: “Need “vanad head ajad”, kui rahvast oli alati ikka hullupööra palju – vähemasti siis, nooremana tundus nii. Need esinemised andsid ka esimese päris tunde, kuidas on mängida nii, et rahvalt tuleb emotsioon tagasi – just see, et on võõrad inimesed ja üldsegi mitte nii vähe, ning neile läheb see korda! Kooliaktuselt sellist fiilingut naljalt ei saa.”
Leemet Onno meenutas, et nagu praegugi, oli ka toona bändi repertuaar lai ja rahvalik ning sobilik igale eale – mängiti nii Terminaatori, Vello Orumetsa kui ansambli Polyfon lugusid ega puudunud repertuaarist ka Elvis Presley. “Sõrul on alati olnud see suur võlu, et meil on suurepärane paadikuur, kus saab ka vihmase ilmaga mängida ja ma ei usu, et liialdan, aga oma kolme­tuhandele inimesele esinesime kindlasti,” pakkus Onno.
Ka Tambet Kikas leidis, et kõige meeldejäävamad on olnud esinemised Sõru jaanitulel. “Selleks ajaks ma ka laulsin selles koosseisus ja meil oli väga kihvt repertuaar, mida me mängisime terve õhtu,” mäletab Kikas, et nende esinemise ajal oli Sõru paadikuur alati rahvast pungil.
Lisaks jaanituledele on siiski palju muudki korda saadetud. Aastal 2005 käidi orkestriga Soomes kontserdi­reisil ja ka see oli meeldejääv, sest välisreise tollal palju ei tehtud. Esinetud on Estonia kontserdisaalis konkurssidel, laulupidudel, korraldatud toredaid puhkpillilaagreid Saaremaal ja Tabasalus.
“Kindlasti vaatan sellele ajale tagasi rõõmustades – see juhtis mind edasi jääma muusika juurde,” võttis Tambet Kikas puhkpilliaegadele tagasi vaadates kokku.
“Suuresti tänu Toomasele olen ma jätkanud bändi­muusika loomist ja tegemist, sest see kõik toona andis minu elule suure tõuke – elagu Emmaste Puhkpill!” on tänulik Leemet Onno.

SIGRID LEIGRI

Veel lugemist: