ERAKOGU Veebipolitseinik Elina Laas (25) on üks üheksast Eestis töötavast politseinikust, kelle tööpiirkond on sotsiaalmeedia.Laas, kes töötab Lääne-, Saare- ja Hiiumaa veebipolitseinikuna selle aasta algusest, ütles, et peagi on lisandumas veel neli uut selle valdkonna töötajat.
Laas tegi poolteist aastat patrullpolitseiniku tööd ja ühtlasi asus töö kõrvalt õppima sisekaitseakadeemias, kus nüüdseks on teisel kursusel.
“Mulle meeldivad uued ja põnevad väljakutsed ja seetõttu otsustasin kandideerida veebipolitseiniku tööle,” põhjendas Laas ametikohavahetust.
Veebipolitseiniku töö jaoks läbis ta vestlused, testi ja koolitused. “Need läksid hästi ja nii minust saigi internetis töötav politseinik,” on ta tulemusega rahul.
Valdkonna laiendamise vajadus tuleneb Laasi sõnul elust enesest – et politsei oleks seal, kus on inimesed. Tehnika areng on loonud olukorra, kus enamik inimesi on internetis, kuna soovivad kiiret ja vahetut suhtlust või lahendust oma muredele. Paljud inimesed eelistavad ka riigiasutustega suhelda läbi internetikanalite.
Kaks ametnikku kogu riigi peale vähe
Lääne prefektuuris on nüüd tööl kolm veebipolitseinikku – lisaks äsja alustanud Elina Laasile on Pärnumaal ametis Karmen Raud, kel on enam kui aastane veebis töötamise kogemus ning Rapla- ja Järvamaal töötav Virginia Ciunite.
Eelmise aasta lõpus viis Karmen Raud läbi pilootprojekti Pärnu politseijaoskonnas. Selles katsetati, kas piirkondlikust veebipolitseinikust, kes hoiab silma peal kogukonna muredel ja rõõmudel sotsiaalmeedias, oleks tõhusam abi süütegude ennetamisel ja lahendamisel. Kuna selgus, et elanikkonna vajadus ja soov internetielu põhjalikult tundva ametniku vastu on suur, alustati veebipolitseinike võrgustiku laiendamist.
Elina Laasi sõnul on varasema ajaga võrreldes pöördumiste sisu ja iseloom praeguseks muutunud niivõrd, et vajalik on põhjalikumalt juhtumeid arutleda ja selle käigus suhelda mitme osapoolega. Selliselt ei ole võimalik kogu elanikkonna vajadust katta seni üle riigi töötanud kahe ametnikuga ja ainult Pärnu piirkonnas toimetava veebipolitseinikuga.
Segadust tekitavad jagamismängud
“Läheb veel natukene aega, kuni inimesed julgevad rohkem pöörduma hakata,” arvas Elina Laas, pidades veebipolitseinikuna töötatud aega veel liiga lühikeseks. Siiski on näha, et põhilisteks probleemideks on sotsiaalmeedia jagamismängud, kus ei saada aru, kas tegemist on pettusega või mitte.
Esialgu on inimeste aktiivsus olnud kuidas kunagi – vahel on pöördumisi rohkem nädalavahetuseti, vahel nädala sees, ja veebipolitseinikuga võetakse ühendust nii hommikuti kui õhtuti.
