Erakogu “Tööamps on sõna, mida me hakkasime kasutama selliste töösuhete puhul, kus ei ole pikaajalisi lepinguid ja kus inimesel on võimalik kasvõi iga päev ise otsustada, kuhu, millal ja mida täpselt ta tegema läheb,” rääkis Kristjan Vanaselja.
Vanaselja, kes on paindliku töö valdkonnas tegev 15 aastat ja osaühingu GoWorkaBit Estonia asutaja, ütles, et tööampsud on võimalus kõigile lisatööst huvitatutele ja arvamus, nagu see puudutaks vaid töötuid, ei vasta tõele.
Paindlikud töösuhted
Vanaselja sõnul ei võta inimesed tööd enam kui hambad ristis rahateenimist, vaid ootused on kõrgemad ja selle kõrvalt soovitakse ka oma elu elada ja muid asju teha. Lisaks näitavat viimaste aastate areng tööotsijate suuremat julgust öelda välja, mis tingimustel nad soovivad tööd teha.
Teiselt poolt, rääkis ta, on ka tööandjad hakanud nägema paindlikes töösuhetes eduvõimalust ja selleks, et konkurentsis püsida, asunud natuke muutma töötamise mudeleid. “See tähendab töö jagamist väiksemateks juppideks ja ümberseadmist nii, et saaks võtta tööle osaajalisi töötajaid,” selgitas ta.
Vananaistesuve sündmustesarja korraldaja Ly Johansen märkis, et turismisektoris torkab ajutiste töötajate terav vajadus kõige valusamalt silma. Lisaks turismile on tööampsud heaks võimaluseks ka kaubanduses ja toitlustuses, samuti põllumajanduses. Tegelikult kõikjal, kus töömaht võrreldes tavapärasega
vahetevahel lühemaks või pikemaks ajaks järsult kasvab. Samuti aitab paindlik töösuhe lahendada ootamatuid olukordi, näiteks kui töötaja haigestub ja talle on vaja kiiresti asendaja leida.
Reet Kokovkin on Vananaistesuve maleva eestvedaja ning tema ülesandeks on otsida ja viia kokku töökohti ja inimesi. Kokovkin tõdes, et kuigi Hiiumaa kogukond on väike, juhtub tihti nii, et tööotsija ja tööpakkuja ei saa kokku. “Jäätiseputkatki ei saa avada, sest pole töötajat,” rõhutas ta probleemi tõsidust. Kui ei ole korraga kuuks või kaheks suvekuuks müüjat, siis äkki leiab töötajaid nädala-kaupa, pakkus ta.
Otsitakse 4–7 huvilist ettevõtjat
Kuigi portaal GoworkaBit vahendab töövõimalusi üle Eesti, ei ole seni piirkondlikke gruppe moodustatud. Seda, et tekiks n-ö Hiiumaa kogukonnaprojekt, pidas Vanaselja edasiarendamist väärt mõtteks. Ta ütles, et kui tööampsu pakkujad märgivad portaalis enda andmete juures, kus asub täpne töötegemise koht ja tööampsu soovijad lisavad enda profiilile märke, kus nad seda soovivad teha, oleksid saarega seotud töövõimalused näha.
Samas lisas ta, et kliendibaasi loomine ei juhtu iseenesest, vaid eeldab sihipärast tegelemist. “Võime grupi luua, aga et ettevõtted ja inimesed sinna jõuaksid, selleks peab seal kogu aeg midagi juhtuma,” ütles ta oma kogemustele tuginedes.
Veel ütles ta, et alustamiseks on olemasolevad platvormid ehk paremad ning tuleb lihtsalt katsetada ja eksperimenteerida. “Kui sealt kasvab midagi muud välja ja kogukond suudab ise hakata omavahel suhtlema – väga hea,” ütles ta.
Vanaselja sõnul on oluline leida kõigepealt mõned ettevõtjad – Hiiumaal võiks neid olla neli kuni seitse, kes näevad, et neil võiks tööampsu tegijaid vaja olla. Ühtlasi peaks neil olema välja pakkuda konkreetsed tööd, mida oleks võimalik teha. “Ja siis saavad inimesed öelda, et oo, need asjad mulle sobiksid, olen huvitatud,” kirjeldas ta, kuidas näiteks Saaremaal asi liikuma saadi.
Portaal puhvriks
Kuigi GoWorkaBit portaali nimetus on inglisekeelne, on sisu eestikeelne ja Ly Johanseni sõnul kasutajasõbralik. “Ükskõik, kas pakud tööd või otsid tööd, tuleb kasutajaks liitumisel täita väike küsimustik ja edaspidi saab vaadata portaalist töökohti ning näiteks profiiliga sobiva pakkumise korral saabub selle kohta teade,” rääkis ta.
Kristjan Vanaselja kinnitas, et infoga kohustusi ei kaasne ja see midagi ei maksa.
“Meie oleme nagu puhver tööampsu osapoolte vahel,” tõi Vanaselja piltliku näite. Platvormiga püüavad nad teha elu võimalikult lihtsaks nii ettevõtja kui tööampsajate jaoks. Töötajad saavad olla kindlad, et igal juhul tuleb tasu tehtud töö eest nende pangakontole ja kõik maksud on makstud. Tööandja aga delegeerib edasi lepingu sõlmimise ning registri- ja raamatupidamistoimingud ning aitab leida töötaja või kokku panna grupi inimestest, kes on valmis selle ettevõtja juures tööl käima.
Sellise teenuse hinna aluseks on palk, mida ettevõtja on valmis töövõtjale tööampsu eest maksma. GoWorkaBit lisab sellele tööandja maksud ning igale töötunnile 1,99 eurot teenustasu, mis Vanaselja sõnul ei sõltu palga suurusest. Arve esitamisel ettevõtjale lisandub 20protsendiline käibemaks.
Huvitavad ajendid
Kristjan Vanaselja, kel – nagu vestluse käigus selgus – juured Õngu kandis, meenutas, et kui GoWorkaBit üheksa aastat tagasi alustas, kujutlesid nad, et teevad midagi noortele, tudengitele, kes ei saa õppimise kõrvalt pidevalt tööl käia, sest nende tunniplaanid ja elukorraldus muutuvad sageli. “See, kuhu me täna välja oleme jõudnud, on meid üllatanud,” tõdes ta. Jah, neil on palju noori kasutajaid, kuid kõige paremad ja toredamad kasutajad on hoopis keskealised ja üha suurenev osa ka vanemaealisi inimesi. Nad on töövahendusplatvormi üles leidnud ja kasutavad seda – kes aeg-ajalt, kes regulaarselt ettevõtetes tööampse tegemas.
Enamus, ligi 90 protsenti lisatööle avatud inimestest tahab GoWorkaBit küsitluste andmetel end rakendada lisateenistuse saamiseks, üle 60 protsendi loodavad saada uusi kogemusi. Ligikaudu veerand neist tahavad kasutada oma oskusi ja teadmisi, mida nad põhitööl kasutada ei saa. Suhteliselt suur osa, üle kolmandiku, aga on neid inimesi, kes tööampse teevad selleks, et laiendada oma suhtlusvõrgustikku.
Ly Johansen ütles, et Vananaistesuve eestvedajad otsivad praegu lahendust septembrikuuks, kus paljud turismikohad ei saa lahti olla, sest suvetöötajad on läinud kooli või mandrile.
“Meie silmad on pööratud meie enda saare seenioride poole, et nende hulgast leida huvilisi nädalaseks või kuupikkuseks lisatööks, oskustega, mis neil mitu aastakümmet juba olemas,” ütles Johansen. Samas on probleem tema hinnangul nii suur, et vajaks teadlikku tegelemist aasta ringi.
