Eelmisel esmaspäeval läbis riigikogus esimese lugemise nn tööampse võimaldav eelnõu. See võib olla suureks abiks neile, kellel töötuna arvel olles on aeg-ajalt võimalus juhutöid teha või omatoodangut müüa.
Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot.
Tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.
Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.
Eelnõu kohaselt peaks seadus jõustuma selle aasta 1. septembril, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.
Tööampse võiks lubada rohkem
Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnitas oma neljapäevasel istungil eelnõule juba muudatusettepaneku.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et kui esialgu nägi eelnõu ette, et töötuna arvel oleku ajal oleks lubatud ajutiselt töötada kuni viis kalendripäeva kuus, siis neljapäeval kiideti heaks muudatusettepanek, millega laiendati kestust kaheksale kalendripäevale. Ta täpsustas, et muudatus on ette nähtud jõustuma juba septembrist. Mölder lisas, et eelkõige pakuvad tööampsud võimalusi just erinevate tööjagamisteenuste puhul rakendust leida ning sellist ettepanekut on toetanud nii Eesti ametiühingute keskliit kui ka Eesti jagamismajanduse liit.
“Selle muudatusega anname tööandjatele selge signaali, et tööampse tasub soodustada ja soodustada tasub alampalgast kõrgema töötasu maksmist,” ütles Mölder. Samas lisas ta, et ei saa lubada seda, et tööamps oleks atraktiivsem kui nn päristöö tegemine ja seepärast ei ole mõistlik kaheksast päevast pikemat perioodi lubada.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt nentis, et eelnõuga liigutakse õiges suunas ja tööampsude lubamine, ja esialgu kavandatust suuremaski mahus, on töö kaotanute toetussüsteemi parandamisel kahtlemata tänuväärne samm.
Tulevikus abiks lisaraha teenida soovijatele
Mõni aeg tagasi küttis ühismeedias kirgi hiidlase Ädu-Krõõt Newtoni kokkupõrge töötukassaga. Newton tegutses FIEna märtsini, mil otsustas koroonakriisi tõttu end töötukassas arvele võtta. 15. aprillist ta arvele ka võeti.
Kuna Newton on juba 15 aastat leiba küpsetanud, jätkas ta sellega ka töötuna arvel olles ning reklaamis oma tooteid ühismeedias. See aga praegu kehtivate seadustega lubatud pole.
“Olen nii palju närve ja pisaraid selle asja peale kulutanud ja seisus, kus mina ei ole enam töötu, on väga raske seda otsast pihta alustada,” vastas Newton Hiiu Lehe intervjuu küsimusele ja lisas, et kohalik ametkond on talle kõvasti liiga teinud.
Töötuna leiba müüa ei tohi
Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ütles, et praeguse seaduse kohaselt on registreeritud töötu inimene, kes ei tööta, on Eesti Töötukassas arvel ja otsib tööd. “Kehtiva seaduse alusel ei või töötada, sh teha juhutööd arveloleku ajal ja seda sõltumata koormusest,” kinnitas Kool, ja lisas, et praegune seadus on ajale jalgu jäänud.
Vahetult enne koroonakriisi oli sotsiaalministeerium algatamas seadusemuudatust, mille üks oluline punkt oli ka töötuse ajal tööampsude lubamine. Eelmisel esmaspäeval läbiski eelnõu riigikogus esimese lugemise.
