Jälgi meid

Uudised

Vanad fotod vaja kõnelema panna

HARDA ROOSNA
Sõru muuseumi direktor Frank Lukk näitas laupäeval Rannapaargus vanu fotosid Hiiumaaga seotud purjelaevadest ja pisut uuemaid kalurikolhoosi Hiiu Kalur tööde-tegemiste kohta.
Samal ajal, kui pildid ekraanil vahetusid, töötas diktofon ning vaatajad püüdsid ära tunda, mis ja kes on pildil. Kui hilisematel, Hiiu Kaluri õitseaja fotodel kujutatud kohtade ja olukordadega läks lihtsamalt, siis inimestega oli keerulisem. Eriti raske oli tuvastada neid, kes pildil jäänud vaataja poole külje või seljaga.
Huvitavat infot ja lugusid kogunes siiski. Alari kohta käivat infot täpsustas purje­laevade asjatundja Ain Tähiste. Hiiu Kaluri kohta teadis palju Sulev Vahtre, kes Suursadamas tulevase meremuuseumi kogusid loonud. Kohal oli ja lugusid rääkis Agu Kohari, kes aastaid Hiiu Kaluris töötas. Palju infot tuli ka klubi Pühalepa Vanamehed mereraamatute koostajalt Endel Lepistolt. Üht-teist oskasid lisada ka ülejäänud huvilised, keda kõik kokku oli paarkümmend.
Hiiu Lehele ütles Frank Lukk, et tegu on Sõru muuseumi kogust pärit fotodega. Kui Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse esimees Dan Lukas talle helistas ja palus tulla fotosid näitama, võttis ta pakkumise vastu.
Tulemusega jäi Lukk rahule: “Hea on, et just selle Hiiu Kaluri materjali puhul on neid inimesi, kes mäletavad, kes teavad, olid asja juures ja oskavad anda just seda lisandit, mida on vaja saada.”
Lukk rääkis, et tema mõte oli fotosid põgusalt tutvustada, kuna tegu on seni nägemata fotomaterjalidega. “Kuigi kõik need fotod on olnud kümneid aastaid muuseumi arhiivi­ruumis, siis laiemale üldsusele neid eksponeeritud ei ole,” lisas ta. “Muuseumi eesmärk suures pildis on mitte olla lihtsalt üks ladu, kus need asjad on, vaid ka vahendada kogu seda infot ja neid materjale ja ajalugu.”
Digiteeritud ja
süstematiseeritud
Direktor rääkis, et seni olid fotod muuseumis hoiul olnud natuke teistsuguse süsteemiga. “Arvele olid need võetud ja teemavaldkondadena karpidesse pandud, aga meie süstematiseerisime need ümber fondide kaupa, nimestiku alusel ja paralleelselt sai kõik need digiteeritud,” selgitas Lukk.
Kui nüüd on vaja mõnda fotot leida, siis on see lihtsam ja numbri järgi on teada, kus mingi foto on. “Varem oli mingisugune sahtel, milles oli näiteks “käsitöö” või “hooned” või “kalandus” – selle järgi oli tegelikult keeruline leida, kui mingit fotot otsida,” rääkis ta. “Tulmeraamatus sa vastuvõtu­aktide alusel nagu näed ja foto kirjeldus on olemas, aga seda üles leida on keeruline.”
Muuseumi direktoril oli fotode digiteerimisel ja süstematiseerimisel abiks muuseumi teadur Eimar Tärk.
Esialgu neid fotosid kusagil veebis näha ei saa, aga selle võimaluse loomisega tegeletakse, ütles Frank Lukk.

Veel lugemist: