Isa ja poeg Mati ja Martin Vallikivi on juba kümme aastat unistanud uuest ja kaasaegsest karjalaudast – sel sügisel saab unistus teoks.
Hiiumaa suurima mahepiimatootja OÜ Männaka uus laut saab olema Hiiumaa suurim ja moodsaim maheveistele mõeldud hoone, mis mahutab 258 lüpsilehma.
Lauda kogumaksumus on 1,5 miljonit eurot pluss käibemaks ehk 1,8 miljonit eurot. Miljon kulub ehituseks ja ülejäänu seadmete jaoks. Kolmandik vajaminevast rahast tuleb PRIA toetusest, ülejäänu on Vallikivide omafinantseering. Ehituskulud plaanitakse tasa saada 12–13 aastaga.
Viis brigaadi peal
Teisipäeva ennelõunal oli Kuriste külla kerkivas laudas korraga ametis viis töömeeste brigaadi. Lepingu järgi peaks laut valmima 17. septembril, aga ehituse peatöövõtja OÜ Nordecon Betoon on lubanud lõpetada juba varem. Seejärel paigaldatakse lauta uued seadmed. “Siis algab meie jaoks kõige suurem töö – uue lauda tundmaõppimine ja loomade harjutamine,” ütles Martin Vallikivi.
Esimest korda oli Vallikividel uue lauda ehitus mõttes 2007. aastal. “Laut oli juba valmis projekteeritud ja toetus ka peal, aga toona ei julgenud ikkagi mõtet teoks teha,” rääkis Martin. Ta on otsusega, et aastaid tagasi ehitamata jäi rahul, sest piimahind langes ja algas majanduskriis.
Mati sõnul oli vaja ajaga kaasas käia, sest vana laut on aastast 1962. Tol ajal kardeti, et lehmad külmuvad ära ning ehitati madalad laudad, madalates lautades aga pole piisavalt õhku. “Lehmad tulevad sisse, on ise tulised, kärbsed ja kuumus – raske on neil seal vanas laudas olla.”
Robotid saadavad magama või sööma
Veel üks põhjus, et praegu on keeruline tööjõudu leida. Uus laut saab olema kaasaegne ja vajab vähem inimtööjõudu. Selles saab olema kolm lüpsirobotit, sööda ettelükkamise robot, sõnnik läheb n-ö ise välja ja loomadel on võimalus vabalt liikuda. Lehmad hakkavad magama kummimattidel, lauda temperatuuri aga reguleerivad n-ö kardinad, mis liiguvad kas kinni või lahti. “Uues laudas muutub loomade heaolu tunduvalt paremaks – valgust, õhku ja ruumi on tunduvalt rohkem kui vanas,” on Mati Vallikivi rahul.
Loomad saavad kogu aeg ise liikuda, söömas ja õues käia. Igal lehmal on kõrvas kiip ja robotid kontrollivad, et ükski loom ei oleks liiga kaua söömata või siis vastupidi, ei sööks liiga palju. “Kiipide järgi suunab arvuti lehmad, kas sööma või magama,” selgitas Martin Vallikivi.
Lauda olmeruume hakatakse kütma piima jahutamisest saadava soojusega. “Piima jahutamisel eraldub nii palju sooja, et pole mõtet seda raisku lasta,” tõdes Martin. Tema sõnul on niisugune kütmisviis uutes lautades tavaline, nende jaoks aga uus kogemus.
Küsimusele, mis Vallikivid ise tegema hakkavad, kui uus ja robotitega laut valmis, vastas Martin naljatades, et vaatavad kodus telekast, kuidas kõik toimib. “Tegelikult on tööd ja harjutamist ikka mitu kuud ning loomad vajavad edaspidigi tegelemist – vanu lehmi on raske ümber harjutada,” rääkis Martin. Mati Vallikivi aga lubas, et tema jääb pensionile.
Loomi on Vallikividel veel teisteski lautades, uude jäävad vaid lüpsilehmad. Nii on ettevõttel kokku neli lauta: lisaks valmivale, vana laut selle kõrval, kolmas Männamaal ja neljas Kaigutsis. Viimane on küll välja renditud, sest Vallikivid pidid uue lauda ehituseks pisut otsi koomale tõmbama.
Hiiumaa tõstab ehituse hinda
Mati ja Martin leiavad, et paiknemine Hiiumaal teeb laudaehituse ilmselt pisut kallimaks, kui see oleks mandril. “Töölised, masinad ja kõik muu tuleb ju mandrilt saarele vedada,” tõdes Martin. “Aga ega seda ju muuta saa, et just Hiiumaal asume.”
Esialgu soovisid nad, et peatöövõtja kasutaks võimalikult palju kohalikku tööjõudu, et ka saarel ehitusest kasu oleks. “Nad eelistasid ikkagi mandri brigaade ja nüüd saame sellest ise ka aru, sest neil on kogemused mitme lauda ehituselt,” ütles Martin. Neli ehitajat oli isegi Ukrainast. “Nad panid neljakesi kuuga lauda konstruktsioonid püsti,” oli Mati imestunud. “Kõik käib väga kiirelt, iga liigutuse jaoks on oma brigaad – ühed tulevad, teevad oma töö ära ja kohe on järgmised peal,” rääkis ta.
Üks keeruline moment ehituse juures oli lägahoidla betooni Hiiumaale toimetamine. “Meil oli tarvis, et kõik betooniautod korraga laevale mahuks ja pidime kokkuleppele saama nii betoonitegija kui ülevedajaga,” märkis Martin.
Lauda ehitusel kasutatakse ka kohalikku OÜ Hiiu Betoon toodangut. “Igal asjal on omad nõuded, igale poole kohalik betoon ei sobi, aga kus võimalik, seal kasutame,” selgitas ta.
Ehituse kvaliteediga on Vallikivid väga rahul. “Ühtegi suurt möödalaskmist pole olnud ja kõik näeb isegi lauda kohta väga ilus välja,” tõdes Martin.
“Meil oli lauda ehituseks vaja madalpingeliin maa sisse viia, ootasime mitu kuud elektriettevõtte järgi,” oli Mati pahur, et ehituse algus venis. Tema sõnul oligi kõige suurem jama elektriga. “Maksime kõik omast taskust kinni ja ootasime mitu kuud, et saaks kaks posti maha võtta, arvan, et isegi presidendi hammas ei hakka elektriettevõtete peale ega pane neid kiiremini liigutama.”
Vallikivid käivad ka ise iga päev ehitust vaatamas ning ootavad lauda valmimist. “Nüüd, kui katus peal, on juba, mida vaadata,” on
Martin rahul.
Piima viivad Saaremaale
Vallikivide valmivas laudas on eraldi väiksem uks, millest lehmad saavad ise õues käia. Niisugune uks on vajalik vaid mahelautades, kus loomad peavad saama igal ajal päikese kätte minna.
Mati ütles, et talle mürgid ei meeldi ja tema kavatsebki mahetalunikuks jääda. “Kogu aeg on nii toimitud ja ma ei leia, et me mahetootjad oleme, olemegi traditsioonilised talunikud,” tõdes Martin.
Piima turustavad Vallikivid Saaremaa piimatööstusesse, kus sellest tehakse mahejuustu, aga müüakse ka mahepiima. Juustu omakorda müüakse nii Eestis kui Itaalias “Olen Saaremaa mahejuustu ka Hiiumaal müügil näinud, piima veel mitte,” ütles Martin. Ta avaldas lootust, et mahepiima tootevalik ajaga kasvab ja ehk hakatakse varsti ka kohupiima tegema.
Martin leiab, et mahepiima liitrihind võiks pisut kõrgem olla. Praegu on see vaid kümme protsenti tavapiimast kallim. “Saarlased koguaeg lubavad meile, et küll see hind tõuseb, sest see on tulevikuäri, aga siiani pole tõusnud,” nentis Martin.
Martin Vallikivi ütles, et mahetalude toimetulek muutub aasta-aastalt lihtsamaks. Kui algul oli keeruline leida spetsiifilist sööta ja mineraale, siis nüüd kui mahetootjaid aina juurde tuleb, on neid üha lihtsam saada.
Põud mõjub rusuvalt
Sellesuvised kuumad ja kuivad ilmad mõjuvad põllupidajatele ja karjakasvatajatele, ka Vallikividele rusuvalt. “Enne jaane oli kuiv ja kõik kõrbes, siis tegi korraks vihma ja nüüd kõrbeb jälle,” ütles Martin. Tema sõnul on rusuv vaadata, kuidas kõik kõrbeb ja midagi ette võtta ei saa. “Muidu peaks isegi vastu kui nii kuum poleks,” nendib ta.
Kuumade ilmade tõttu kahaneb ka lehmade piimaand, sest loomad tahavad kogu aeg juua ja vilus olla ning karjamaale sööma ei rutta. “Kuigi lehmad elavad ju ka palju soojemas kliimas kui meil, mõjub praegune kuumus ka neile halvasti.”
Mati Vallikivi mäletab, et viimati oli niisugune kuumus, kus loomadele pidi ka suvel heina ette andma 1997. aastal.
Vallikivid ütlesid, et nemad sööta juurde osta siiski ei kavatse ja katsuvad muudmoodi läbi vedada, sest heina hinnad on praegu väga kõrged.
