Jälgi meid

Uudised

Vallavanem: tulumaks jääb edaspidi ühiskatlasse

Juunikuu volikogus oli esimesel lugemisel oluline eelnõu – Hiiumaa valla finantsjuhtimise korra muutmine. Pealtnäha tavaline asi, tegelikult muudab see oluliselt osavaldade tulubaasi.
Kui seni oli finantsjuhtimise korra § 10 lõige 1 kirjas, et osavalla põhitegevuse eelarve tulud koosnevad maksutuludest ja ressursitasudest, siis uues korras seda punkti pole ja vallale laekunud maksu­tulu enam osavaldade vahel ei jagata. Seni laekusid osavaldadele maksutulud ja ressursitasud vastavalt 2017. aastal, enne Hiiumaa vallaks ühinemist olnud tegeliku laekumise proportsioonile. Jaotus oli üks kolmandik keskvalitsusele ja kaks kolmandikku osavaldade eelarvetesse.
Hiiumaa vallavanem, Hergo Tasuja, miks vallavalitsus selle eelnõu algatas ja miks tulumaks edaspidi ühte katlasse jääb?
Hergo Tasuja: Kui minevikku minna, siis ma tunnustan neid, kes 2017. aastal selle süsteemi välja mõtlesid ja kokku leppisid. Minu hinnangul on see aidanud meil valutult jõuda tänasesse päeva. Valutult selles mõttes, et võrdlen seda Hiiu valla perioodiga. Ise toimetasin siis Emmastes ja need vastuolud, eriarvamused ja kemplused jõudsid ka saare teise otsa välja, kuna Kärdla linna ja Kõrgessaare valla liitumisel oli täitsa selgelt see Suure Peetri ja Väike Peetri teema. Hiiumaa valla ajal seda toimunud ei ole. Me oleme üsna hästi kokku kasvanud üheks vallaks, aga aeg on niipalju edasi läinud, et see, mis 2017. aastal kokku lepiti, nüüd, aastal 2022 enam ei tööta.
Miks ei tööta?
Meil on muutunud allasutuste hulk – osades piirkondades on juurde tulnud täiendavad allasutused ja muudki. See pole küll allasutus, aga võtame kasvõi selle akna all asuva Kärdla keskväljaku [intervjuu toimus vallavalitsuse hoones] – investeering on üks pool, et me selle valmis tegime; spordikeskus allasutusena on ka suur investeering, aga edaspidi tuleb seda ju ka ülal pidada. Need kulud jäävad senise süsteemi järgi ühe piirkonna [Kärdla osavalla] kanda kuigi tegelikult nii spordikeskust kui keskväljakut kasutab kogu saar. Meil on muutunud elanike arv – Kärdlas on elanike arv vähenenud, Kõrgessaares ja Pühalepas suurenenud, Emmastes ja Käinas püsinud stabiilsena. Samas tulusid jaotame ikka selle 2017. aasta tegeliku täituvuse põhjal, mis arvestas toonast elanike arvu ja toonast tulumaksulaekumist.
Kas lihtsam polnuks arvestuse alust kaasajastada mõne hilisema aasta maksulaekumise järgi?
Üks variant on, jah, muuta seda valemit, mille alusel me tulusid ringi jagame oma süsteemi sees. Minu meelest ei ole see mõistlik, sest olud muutuvad ja kiiremini kui me ise seda ette arvata oskame.
Kuidas olud nüüd muutunud on?
Näiteks elanike arvu kasv on olnud meeldivalt ootamatu. See on tähendanud näiteks seda, et me avame sügisest Kõrgessaare lasteaias Vigri kolmanda rühma, meil on Kõpus tekkinud Hiiumaa vabakool, mida me toetame. Jah, hariduskulud tulevad meil nii-öelda keskelt ehk üldpanusest, aga ka see on kokku lepitud protsent ja raam, mille sees me peame toime tulema. Aga võib olla vääriks haridus suuremat panust? Praegu tuleb meil üks kolmandik tulumaksulaekumisest üldvalitsusele ja sellest tuleb katta kõik kohustused, sh hariduskulud. Selle asemel, et ehitada neid seinu ja raame, mis ehitamise hetkel töötavad, võiks meil olla vabam ja paindlikum süsteem, ja sealt edasi tegelikult ka tõhusam. Teine pool, mis ilmselt ei paista välja, aga mis on meie praeguse eelarve murekoht – meil on asutuse­juhte, kes peavad jälgima mitut eelarvet. Näiteks sotsiaalkeskus tegutseb mitmes eri piirkonnas ja sel on eri tegevusalad. Nii tulebki koostada mitu erinevat alaeelarvet ja jälgida nende täitmist eraldi. Kuigi volikogu kinnitab asutuse eelarve tervikuna, siis vahendite liigutamine alaeelarvete vahel, mis on vahel väga mõistlik ja vajalik, on suhteliselt kohmakas. Ehk teine mõte on vähendada meie enda raamatupidamiskannete arvu ja seeläbi teha vähem samme selleks, et jõuda soovitud tulemuseni.
Kas osavallad on selle muudatusega nõus – äkki jääb nende käsutada väga vähe raha?
Ma saan aru, et see võib tekitada erinevates inimestes teatud hirme, aga ma ei näe selle muudatuse juures ohtu, et sellega me kuidagi osavalla võimalusi ja otsustusõigust pisendame. Üks väga hea tagatis on see, et meil on vallavalitsuse liikmete seas osavallavanemate enamus ehk osavallavanemad on meil vallavalitsuse liikmed ja neid on laua taga rohkem kui teisi osapooli. See on minu meelest üks väga oluline garantii. Teine on see, et oleme kokku leppinud kolme osapoolega koalitsioonilepingu, kus on kirjas ühised eesmärgid, mida me saavutada tahame. Ma usun, et me kõik ka tegutseme selle nimel, et need eesmärgid ellu viia. Teistpidi käib ka selline nii-öelda naabrivalve – me heas mõttes jälgime üksteise tegemisi ja otsuseid – nii et minu hinnangul me ei saa nii-öelda kraavi kalduda ilma, et see koalitsioon tervikuna oma töövõimet ei kaotaks.
Kas osavallavanemate enamus vallavalitsuses on tagatiseks, et kõiki investeeringuid nii-öelda keskele kokku ei koondataks?
Just. Pluss volikogu liikmete seas on meil praegu inimesi ju eri piirkondadest. Peale valimisi tegi ka Hiiu Leht analüüsi, millistest piirkondadest volinikud pärit on ja selgus, et kui võtta elanike arvu järgi, siis Kärdla on justkui alaesindatud ja kaugematest piirkondadest on saadikuid volikogus rohkem. Ja see on minu meelest väga hea garantiikoht.
Kas uue tulumaksujaotuse puhul mõni osavald üldse midagi nii suurt nagu näiteks Käina Tuuletorni ehitada saaks?
Suured investeeringud on meil tegelikult niikuinii eraldi, need ei sõltu sellest, kuidas osavald toimetab ja kuidas osavald hakkama saab. Suurinvesteeringud on ka tänase süsteemi järgi volikogu otsus, kuhu, mida ja kui kallilt me teeme. Täpsustaksin, et kui me muudame enda süsteemi lihtsamaks ja tõhusamaks, siis see ei tähenda seda, et me tulud tõstame keskele kokku ja sinna need jäävad. Mõte on see, et kui meil praegu on eelarve, mis jaguneb kuueks eraldi eelarveks ja me peame kõigi nende kuue üle arvestust ja selles on suhteliselt keeruline vahendeid ümber tõsta, sest igal eelarvel kuuest on veel oma sahtlid-taskud-read. Edaspidi meil oleks üks ühine eelarve ja osavalla eelarve oleks selle alarida nagu praegu on näiteks koolid.
Kas tulumaksu võrra on osavalla kulurida selles ühises eelarves väiksem?
Tulumaks laekub vallale ka praegu riigilt ühe summana, meie võtame ja jagame selle osavaldade vahel 2017. aasta tulumaksulaekumise alusel. Edaspidine jagamine peaks minu hinnangul toimuma rohkem vajaduspõhiselt. Ei maksa karta ka seda, et näiteks kui Emmaste raamatukogu eelarve oli 30 000 eurot, siis nüüd kukuks see 15 000 euro peale. See ei ole mõeldav ega loogiline, sest eelarvet koostades on meil ju alati ees eelmiste aastate eelarved ja nende täitmised, mida uue eelarve koostamisel võtame aluseks. Eelarve koostatakse ikka ühe süsteemi järgi, alt üles – asutused esitavad taotlused ja me peame lõpuks selle [valla tuludega] tasakaalu saama.
Aga üks valla finantsjuhtimise korra rikkumine juba oli – korra järgi tulnuks osavaldade eelmise aasta jäägid sellesse aastasse üle kanda, aga vallavalitsus võttis need ära Kärdla kooli ehitusmaksumuse kallinemise katteks. Miks nii?
See ongi seesama koht, kus minu meelest tuleb niinimetatud jäikade raamide nõrk koht välja. Me paneme paika mingid kindlad protsendid või põhimõtte, kuidas me oma tulusid jaotame. Samas kui on vajadus või soov asju teha teisiti, siis tehakse teisiti. Kärdla kooli ehituse puhul oli tõesti nii vallavalitsuse kui volikogu, – kes teeb lõplikud otsused raha kohta, – selge soov, et teeksime selle hoone korralikult valmis nii, et õpilaste huvid seal ei kannataks. Eelarve koostamise käigus otsustati, et toome sealt vahendid kooli ehitusele ja eelarve kinnitas volikogu. Seda sai ka protsessi käigus välja öeldud, et me toome sealt katet kooli jaoks, sest koolimaja ehitus on kallinenud ja volikogul on ka õigus neid muudatusi teha.
Nii et mingit rikkumist ei olnudki?
Jah, kuna volikogu on enda jaoks selle raami seadnud, siis volikogul on ka õigus seda ümber vaadata ja teisti otsustada. Vallavalitsus seda teha ei saaks, aga volikogu seda teha võib. Siis tekkibki küsimus, et mille jaoks me seame neid seinu [vahele] kui tegelikult teame, et nii-öelda päriselus võib olla vajadus kuskilt mööda minna. Minul seda hirmu ei ole, et kusagil hakataks mõne piirkonna arvel teisi piirkondi arendama. Vähemalt aastani 2025 on see nii, võib olla siis on valimistulemus totaalselt teine ja siis juba räägivad teised inimesed. Praegu on pigem vastupidi. See volikogu on ju algatanud Kõrgessaare arengustrateegia koostamise, mille üks osa on Kõrgessaare programm. Ehk me oleme otsustanud ühiskassast võtta pool miljonit eurot ja anda veel ekstra ühele piirkonnale juurde.

Küsis HARDA ROOSNA

Veel lugemist: