Jälgi meid

UUDISED

Valla 2022. aasta eelarve võimalustest ja riskidest

Valla eelarve on valmis ja sai märtsis vastu võetud. Rääkisime vallavanema Hergo Tasuja ja rahandusosakonna juhataja Heidi Siirusega uue eelarve võimalustest, aga ka riskidest. Tulumaksukasv on korralik ja julge investeerimine jätkub, aga maailm meie ümber on väga muutlik – energiahindade tõus, majanduslangus – kuidas tuleme toime?

Mille poolest on praegune eelarve eelmisest, mille koostamisel osalesite, oluliselt erinev?

Hergo Tasuja: Minu hinnangul eelmisest täiesti erinev uus eelarve ei ole – see jätkab rida, et me julgelt investeerime. Uus spordikeskus on valminud, Tuuletorn on valminud, Keskväljak on valminud – kui panna ritta kõige suuremad investeeringud. Samas jätkub investeerimine haridus- ja spordiobjektidesse: Kärdla kool, Palade spordihall, aga ka sadamatesse: Sõru, Naistlaiu, Kalana. Selles suhtes päris julgesti investeerimine jätkub. Võib olla on natuke erinev see, et tulud kasvavad varasemast veel kiiremini, samas on ohukohana üleval, et ka kulude kasv on väga kiire. See tähendab, et tulud ei jää kõik puhtalt kätte, vaid peame arvestama ka kulude kasvuga.

Kui suur on meie valla laenukoormus, on see riskipiiril või turvaline? Eile [neljapäeval. 31 märtsil] tuli Eesti Panga prognoos, mis hoiatas majanduslanguse eest. Kas ei või juhtuda, et laename ennast suurte investeeringutega kinni nii, et ei jätku raha muudeks arenguteks?

Heidi Siirus: 2021. aasta lõppes meil laenukoormusega üle 60 protsendi. Riigi poolt oli omavalitsustele lubatud laenukoormus 60 protsenti [eelarveaasta tuludest], aga praegu on riigi poolt tehtud erisus kuni 2024. aasta lõpuni, et see võib ulatuda kuni 80 protsendini. Nii et käesoleva aasta lõpuks ulatub meie laenukoormus ligi 70 protsendini – mis tähendab, et tegelikult meil on justkui ruumi üle laenu võtta ja neid laene ka teenindada. Nii et sellist ohukohta ma täna ei näe kuna me arvestame sellega, et peale 2024. aastat hakkame uuesti oma laenukoormusega alla tulema, mida me ilusti oleme ka eelarvestrateegiates ette näinud. Praegu ma ütleks, et kõik on hästi.

Kuidas võib valla eelarvet mõjutada majanduslangus, mille eest hoiatas Eesti Pank?

Siirus: Majanduslangus võib muidugi mõjutada meie eelarvet, tulude laekumist. Kui inimesed peaksid majanduslanguse tõttu jääma tööta ja kui inimestel enam sissetulekut pole, siis on ka tulumaksulaekumine on selle võrra langustrendis. Aga kas see kõik nii läheb, seda on täna veel vara öelda.

Kui palju andis meie vallaeelarves tunda kaks aastat kestnud koroonakriis, mis sisuliselt tõi kaasa mõnede majandusharude seiskumine?

Siirus: Koroonakriis meid ei mõjutanud – jäime sellest puutumata ja meid see ei mõjutanud.

Tasuja: Ma isegi julgeksin öelda, et kui tervise aspekt ja paljude inimeste koormuse kasv kõrvale jätta, siis koroonakriis on Hiiumaa jaoks nii-öelda positiivse mõjuga olnud. Kasvõi arvestades seda, et siseturism on neil suvedel tublisti hoogustunud, sest inimesed kas ei saa või ei taha nii väga välismaal käia. Meie elanike arv on kaks aastat järjest kasvutrendis. Kui juttu oli tulude vähenemist ja tööpuudusest, siis Hiiumaal on praegu 158 töötut, nendest kolmandik pikaajalised töötud ehk tegelikult meil on tööjõupuudus. Arenduskeskuse ja töötukassa Ukraina sõjapõgenike saabumise valguses kaardistasid ja sada töökohta oleks täiesti võimalik kohe pakkuda. Suveperioodil see arv veel kasvab, aga sada töökohta oleks võimalik pakkuda kohe kui oleks inimesed, kes tööle tuleks.

Mis on suurem muutus võrreldes mullu novembris eelmise volikogu töölauale jõudnud eelarve projektiga?

Siirus: On mitmeid aspekte, näiteks esialgses eelarves ei näinud meie ette personali palgatõusu, mis nüüdseks on sisse toodud. Oleme majanduskulusid tõstnud. Algses eelarves meil nii palju energiakriisist veel nii palju ei lähtutud, kuigi midagi oli ka esialgses eelarves selleks ette nähtud, aga lugemiste vahel on majanduskulusid siiski tõstetud. Teiselt poolt tulumaksu korrigeerisime päris kõvasti – nii et alustasime 10,1 miljonilt, tänaseks on eelarves 10,8 miljonit eurot tulumaksu summa. Nii et seda protsenti tõstsime, sest lugemiste vaheajal selgus eelmise aasta tulumaksu laekumine. See andis meile julguse, et tulumaksu summa võib tulla selline nagu see on eelarvesse kirja saanud. Eelarve investeeringud on muutunud – esialgses eelarves nägime ette, et sel aastal siiski Käina huvikooli rekonstrueerime, aga ehituse hinnatõus lükkas meie plaanid ümber ja Käina kultuurikeskuse rekonstrueerimine saab suures osas olema järgmise aasta eelarve kavades. Lisandus Kalana sadama investeeringutoetuse andmine ja lisaks sai sisse veel Kõrgessaare programm, mida esialgses eelarves ei olnud.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.NOORSOOTEATER_20_06_27_06

Tasuja: Poliitilise poole pealt on need muudatused minu meelest olnud ka samm opositsiooni soovidele vastu tulles. Nende muudatusettepanekud on paljuski olnud seotud murega, kas meie allasutused tulevad toime. Nagu Heidi viitas, on allasutustele majanduskulusid juurde lisatud. Kahe lugemise vahel on juurde lisatud ka personalikulusid ja on selleks vahendeid leitud. Minu meelest on ka siin leitud tasakaalu ja opositsiooni ma selle eest tunnustan, et eelarve lugemistel, eriti kolmandal lugemisel ei läinud teravaks vastuseisuks. Tunnetatakse, et meil on praegu palju teadmatust erinevate kriiside valguses ja pigem on kõigi fookus sellel, et otsida lahendusi. Me ei ole siin vastasseisu teed läinud ja minu meelest oleks väga hea kui saaksime nii jätkata. Opositsiooni hinnangul on ebakindlust ja teadmatust, aga me oleme selleks valmis ja vallavalitsus on praegu seadnud oma tööplaani niimoodi, et tulla suvel välja lisaeelarvega. Selles saab olema nii tulusid kui kulusid ja ilmselt ka ümbertõstmisi. Eelkõige sõltub see sellest, kuhu jõuab vabariigi valitsus oma lisaeelarvega, mida praegu koostatakse. Siis näeb kas ja kui suured on selles mõjud kohalike omavalitsuste eelarvetele. Praegu me seda veel lõpuni ei tea. Meil on veidi täiendavaid kulusid tekkinud seoses sõjapõgenikega ja ilmselt tekkib neid veel. Roogi tasandilt on antud lubadusi neid vähemalt osaliselt katta. Mis moel see täpselt toimuma saab, ka see mõjutab.

Kuidas mõjutavad eelarvet kasvanud energiahinnad? Elektrihind teeb hüppeid ülespoole, Kõrgessaare osavalda ehitati kaks gaasiküttel katlajaama, aga gaasihankele ei laekunud ühtegi pakkumist? Kas on mingi reserv edasiseks hinnatõusuks?

Siirus: Reservi, juhuks kui hinnad peaks veel kallimaks minema kui me täna oleme arvestanud, siis sellist meil justkui ei ole. See tähendabki seda, et lisaeelarvega peaksimegi siis kuluridasid korrigeerima kui on vaja majanduskuludele vallalt ülalpidamiseks juurde panna. Mujalt eelarveridadelt peame siis raha juurde leidma.

Tasuja: Reservi kui sellist meil ei ole, aga eelarve lugemiste käigus on selle viimases versioonis arvestatud elektrikulude katteks 70 protsenti vahendeid rohkem kui eelmisel aastal. See on meie prognoos kui palju kulud kasvada võivad. Gaasi puhul on meil seda prognoosi vähem olnud ja gaasi hind on sõjategevuse tõttu veelgi kasvanud ning mis edasi saab, on veel lahtine. Saksamaa ja Prantsusmaa ei taha veel teha neid valusaid otsuseid ja end Vene energiast üldse lahti siduda. Kui arengud nii lähevad ja seda tehakse, siis see kindlasti tähendab, et gaasi hind hüppab üles. Ei tea kui palju veel ülespoole – seda on väga keeruline lõpuni täpselt ette planeerida. Sellest oleme järelduse teinud küll. Gaasikatelde valik sai tehtud 2021 alguses ja siis kalkulatsioon näitas, et 20 aasta perspektiivis on gaasiga kütmine kõige odavam. Ka Tohvri hooldekodu küttesüsteemi väljavahetamisel eelmisel aastal tehti ettevalmistusi, et ka seal võiks olla gaasiküte, siis seoses hinnatõusuga oleme gaasi nii-öelda maha tõmmanud ja praegu vaatame hakkepuidu poole, mis on kohalik küttematerjal. Selliseid hinnatõusust tulenevaid otsuseid oleme pidanud tegema.

Küsis HARDA ROOSNA

Veel lugemist: