Lõppenud nädalal saatis vallavalitsus peaministrile ja riigikantseleile Hiiumaa valla ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse, koopia saadeti ka riigikogu esimehele. Vallavalitsus teeb ettepaneku lisada riigi eelarvestrateegiasse neli teemat, sh ühe konkreetse objekti. Olulise objektina on kirjas Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskuse arhitektuurikonkurss, projekteerimine ja ehitamine. Lisaks soovib vald, et laevaühendus suursaartega toimiks maantee pikenduse põhimõttel, elamispindu rajaks riik üle Eesti ning Hiiumaal arendataks Kaitseväe taristut.
Vajame kultuuri- ja konverentsikeskust
Vallavanem Hergo Tasuja selgitas kirjas saarel ammugi teada asja, et Hiiumaal puudub praegu kaasaegne ja tänapäevaseid võimalusi pakkuv kultuurikeskus. Pooleli on Käina kultuurikeskuse rekonstrueerimine, kuhu lisaks seal asuvale huvikoolile, noorte keskusele ja kultuurikeskuse saalile kolivad päevakeskus ja tervisekeskus.
Kärdla kultuurikeskuse hoone aga on sedavõrd amortiseerunud, et analüüs näitas – mõistlikum on ehitada uus hoone kui seda korrastada. Hoone asemele on planeerimisel Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskus, mille kontseptsiooniga töö käib. “Sellest kujuneb kogu saart liitev ja teenindav kultuuripühamu, pakkudes võimalusi erinevate alade kultuuri viljelejatele. Samas täidab see ka lünga kaasaegse konverentsikeskuse näol, millist Hiiumaal ei ole,” selgitas vallavanem. “Lahenduse puhul oleme mõelnud kompaktsusele ning ristkasutusele, et hoonet maksimaalselt ära kasutada. Nii, nagu on õnnestunud teha Hiiumaa spordikeskuse puhul, mis avati novembris 2021.”
Vallavanema sõnul on sellest juba kujunenud saare spordimaastiku keskpunkt ning see on toonud ja toob sporti ning sportlasi ka mandrilt senisest enam Hiiumaale. “Selle objekti teoks saamisel oli ülioluline riigi tasandi tugi – ilma riigi abita ei oleks spordikeskust tänaseks täismahus valmis ehitatud,” selgitas vallavanem. “Loodame sarnasele koostööle ka Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskuse puhul, teades, et sarnaselt spordikeskusele annab see olulist lisandväärtust saarele, aga ka Eestile laiemalt.”
Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskuse hinnanguline maksumus on 10 miljonit eurot, millest poole ehk 5 miljoni jaoks loodab vald toetust riigi eelarvelistest vahenditest järgmisel kahel aastal.
Laevaühendus maanteepikenduseks
Järgmise ettepaneku puhul tõi vallavalitsus tõestuseks järgmise arvutuse: Muhumaale on mandrilt 6 kilomeetrit, Hiiumaale 22. Kui keskmisel sõiduautol kulub 100 kilomeetri läbimiseks kütust 8 liitrit, peaks autopilet Kuivastu ja Virtsu vahel maksma veidi üle euro, Rohuküla–Heltermaa liinil ligi 5 viis eurot. Tegelikult on täispileti maksumus vastavalt kümme ja kolm korda kallim. Sooduspilet Hiiumaa liinil vastab tegelikule kulule, Muhumaa liinil on siiski kolm korda kallim. Arvestades, et laevaliini teenindamine on tulus äri, vaadates laevakompanii majandusaasta aruandeid, ei peaks laevapilet olema koht kasumi teenimiseks, on vallavalitsuse seisukoht.
Eesmärk peaks olema tegelike kulude katmine ning valla hinnangul on see võimalik, käsitledes laevaühendust maanteepikendusena. Arvestades, et laevaliinidel on igakuiselt nii reisijate kui sõidukite üleveo mahud kasvanud ning soodsama hinna korral kasvaks need veel enam, vajab laevaühenduse käsitlemine maantee pikendusena minimaalseid lisavahendeid eelarves või ei vaja neid üldse, lisas vallavalitsus veel ühe argumendi ja palus selle ettepanekuga arvestada nii riigi eelarvestrateegias kui 2023. aasta eelarves.
Elamispindu on vaja
Sõjapõgenike kriis on eriti teravalt välja toonud vajadused Eestis. Üks neist on eluasemete puudus, sh Hiiumaal, kus elanike arv on kaks aastat igakuiselt kasvutrendis ning vald on jõudnud 9440 inimese pealt 9570 inimeseni, kes nüüd Hiiumaa elanike registris.
Kasv oleks veel kiirem, kui soovijatele oleks võimalik elamispindasid pakkuda, tõdeb vallavalitsus. Tööpuudus saarel on olematu, napilt üle kolme protsendi, mis veelgi toetab inimeste võimalusi siia elama asumiseks, selleks on aga vaja eluaset.
Vallavalitsus teeb ettepaneku riikliku üürimajade programmi kiireks ja senisest mahukamaks taaskäivitamiseks.
Lisaks soovitakse riiklikku toetusmeedet omavalitsustele, et kasutusest väljas olevad munitsipaalhooned kohandada elamispindadeks ja remontida elamiskõlbmatud munitsipaalkorterid. “Need on olulised sammud kõigi eestlaste jaoks, aga suureks toeks ka regionaalpoliitiliselt,” hindas vallavanem, edastades vallavalitsuse palvet arvestada sellega riigi eelarvestrateegias ja 2023. aasta eelarves.
Kaitseväeüksus saarele
Kolmanda teema puhul viitab vallavalitsus Venemaa sõjategevusele, mis senisest enam aktuaalseks muutnud Eesti kaitseväe arendusplaanid. Valitseb ka suhteliselt suur konsensus kaitseeelarve suurendamiseks, aga on oluline, et selle eest saaks tehtud õigeid asju. Saadetud kirjas viidatakse, et Hiiumaa on strateegiliselt oluline Läänemere vaatest: Kõpu poolsaarelt on võimalik ümberkaudset mere- ja õhuala sõjaliselt kontrollida.
Lisaks leitakse, et Hiiumaa on sobilik koht rannikukaitse üksuste treeningbaasiks. Nii teeb vallavalitsus riigile ettepaneku arendada Hiiumaal välja kaitseväe taristu ning luua tingimused sõjalise üksuse alaliseks saarel viibimiseks – eelkõige võiks see sobida liitlasvägede baasiks.
Toimetaja
HARDA ROOSNA
