Harda Roosna Hiiumaa Vabakooli algatajad Mari Ojasaar ja Jesper Parve sulgesid kooliajaks oma kodu, Pihla inspiratsioonitalu suvise menuka peokoha ja avasid kaugtöökohad.
Ajakirjanikule kiire internetiga varustatud tööruume näidanud Jesper Parve rääkis, et põhjusi selleks oli mitu. Lapsevanemad, kes Kärdlast lapse lasteaeda või kooli toovad, saavad kohe sealsamas Pihlal päev otsa kaugtööd teha ega pea kaks korda päevas Kärdlast Kõppu ja tagasi sõitma. Sealsamas on köök ja võimalus nii kohvpausideks kui lõunasöögi valmistamiseks, söögi saaks kätte ilmselt ka Vabakooli sööklast.
Teiseks on seltskonnaga harjunud pererahval ka lõbusam, kui majas rohkem rahvast, selgitas Jesper Parve.
Esimene külaline
Reedel oli värske HUBi esimeseks külaliseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes rääkis kiire internetivõrgu arendustest Eestis ja Hiiumaal.
Avalikul vestlustunnil osalesid Hiiumaa vallajuhid, vallavolikogu esimees Aivar Viidik ja vallavanema asendaja Hergo Tasuja. Lisaks hulk kuulajaid nii kohapeal, peamiselt ministri erakonnakaaslased Hiiumaalt, mõni ka video vahendusel.
Sutt uuris kohapealse internetivõrgu alla- ja üleslaadimise kiirust, (neli mega alla, üksteist üles) ning tunnistas, et nii hea pole see mitte igal pool Hiiu saarel.
Ministri andmetel on nn viimase miili väljaehitamiseks Euroopa Liidu rahastusena Eestisse tulemas 69 miljonit eurot, sellest 3 miljonit eurot on Hiiumaa osa.
Sutt märkis, et vajadus kiire interneti järgi on kasvanud, kuna uus trend on, et inimesed tahavad elada pigem linnast väljas kui linnas ja võtmekohaks on seejuures ühendused, sh hea internetiühendus. Sutt lubas, et novembri jooksul peaks saama vajalikud määrused vastu võetud ja meetme välja kuulutada, et sideettevõtted saaks hakata võrgu väljaehitamiseks pakkumisi tegema.
Kiiremad saavad kiiremini edasi liikuda
Minister ütles välja Hiiumaa jaoks olulise asja – tema huvi on, et need omavalitsused, mis rohkem ettevalmistusi teinud ja jõuavad liituda kiiremini, saavad protsessiga ka kiiremini edasi liikuda. Minister selgitas, et toetusraha tuleb kahest eraldi fondist
ja kolmandik sellest tuleb taasterahastust ja seda saab kohe kasutada. Kaks kolmandikku tuleb Euroopa regionaalarengu fondist, mis avaneb aasta jooksul.
Sutt ütles, et on palunud meetme konkursitingimustes arvestada, et kohalikel omavalitsustel oleks hästi palju kaasarääkimise võimalusi.
Hiiumaa vallavalitsuse ettepanek meetme kooskõlastuse ja ettevalmistuse protsessis oli, et ettevalmistusi teinud omavalitsustele ette nähtud toetust ei peaks n-ö jupitama viie aasta peale, vaid peaks olema võimalus seda ka kiiremas tempos kasutada.
Vallavanema asendaja Hergo Tasuja saatis juba aasta algul ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile kirja, milles tegi ettepaneku teha Hiiumaast kiire interneti kõikide lõpptarbijateni viimise pilootprojekt ning viimase miili väljaarendamise pilootpiirkond. Vabariigi valitsuselt küsiti tuge 2,2 miljonit eurot.
Ettevalmistuste käigus selgitas vallavalitsus kiire internetiteenusega liitumise huvi maakonna külades ja tellis eelprojekti, millega pandi paika sobivaimad lahendused – kus on mõistlik vedada kaablit ja kus luua lahendus n-ö üle õhu.
Kiirem lahendus odavam
Kokkusaamisel ministriga nimetas Tasuja heaks uudiseks, kui ettevalmistustöid teinud omavalitsused saavad protsessiga kiiremini edasi liikuda. Ühtlasi esitles ta enda tehtud arvestust, mis puudutab meetme rahajaotust. Erinevus, kui palju külasid saaks kiire interneti teenusega varustada juhul kui kogu Hiiumaale ette nähtud raha tuleks saarele korraga, ja kui palju vähem, juhul kui toetussumma jaotada võrdsetes osades, nagu praegu meetmes kirjas, on päris suur. Viie aasta peale jaotatuna teeks see summaks 800 000 eurot aastas ja annaks võimaluse viiele kuni kaheksale külale aastas. Arvestada tuleb seejures ka, et ehitus aastatega kallineb ja mõju on ka sellel, et Hiiumaa on meretagune. Kui aga kogu summa eest saaks ehitada ühendused korraga, saaks viimase miili ühendusega varustada 50 küla.
Kõigile ei jätku
Allakirjutanu küsimusele, kas kiire interneti saaks soovi korral ka suvehiidlane,
kes elab saarel ajutiselt, vastas minister Sutt, et kiire internet viiakse inimeste elukohtadesse ehk sinna, kus seda on tingimata vaja.
Minister kinnitas, et kui üks küla juba töösse võetakse, siis ühtegi soovijat ühenduseta ei jäeta. Küll on tema sõnul ette kindel, et 69 miljonist eurost kogu Eestimaa külade katmiseks ei piisa. Selle kogumaksumus oleks kuskil paarsada miljonit eurot ja kusagil tuleb kompromissi koht leida. Veel avaldas ta lootust, et kasutada saab ka teistsuguseid, odavamaid lahendusi. Näiteks mõnel pool töötaks ka mast.
