Harda Roosna | Hiiu Leht
Vastab keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra: Loodus on tervik ja iga üksikut tegevust peab vaatlema koos võimalike kaasmõjudega. Keskkonnaameti ülesanne on kaitsta loodust nii inimeste jaoks kui ka tihtipeale inimeste eest. Keskkonnaamet tugineb oma otsustes faktidele ja teadmistele ning ei saa vaadata mööda looduskaitselistest piirangutest. Kormoranide mõju loodusele ja kalavarudele on erinevate huvigruppide hinnangul ebaselge ning see tuleb enne loa andmise otsust täpsustada. Olen nõus, et tegemist on lindudega, kes visuaalsel vaatlusel ei pruugi inimestele meeldida, samuti oleme me veidi nagu kadedad, et nad söövad meie toidulaualt ära justkui vaid parimad kalad. Tegelikkuses ei vali kormoranid kalu liigiti – ei söö üksnes angerjat ja lesta vaid ka “prügikala”.
Kormoranimunade õlitamisega on aga nii, et pesitsusajal võib see tegevus ohustada hoopis teisi laidudel pesitsevaid linde, kelle pesitsus saaks kormoranimunajahil inimeste liikumise tõttu häiritud, kuid ei pruugi ikkagi omada piisavat mõju kormoraniprobleemi lahendamisele.
Keskkonnaameti eestvedamisel kokku kutsutud kormoranide ohjamise töörühma otsusel sai sel aastal rakendada kormoranide ohjamiskava katseliselt vaid Harjumaaga piirnevatel Soome lahe mittekaitsealustel laidudel. Nii palju, kui me praeguseks teame, seal siiski õlitamist ei toimunud. Mujal me kormoranimunade õlitamist sellel aastal enam lubada ei saa, sest eelnevalt tuleb analüüsida tegevuse mõju kaitsealade kaitse eesmärkidele. Nii ka Käina lahe–Kassari maastikukaitsealal. Kui on vaja aga kormoranide arvukust tingimata juba sel aastal piirata, siis vajadusel on võimalik pidada kormoranile jahti 1. augustist 30. novembrini vastavalt jahiseaduses ja jahieeskirjas kehtestatud korrale. Sügisel läheme kindlasti kogu teema ja tegevuste, sh kormoranide munade õlitamine järgmisel aastal, planeerimisega edasi.
Küsis HARDA ROOSNA
Samal teemal 22. juuli Hiiu Lehes lk 2 ja lk 3.
