Jälgi meid

Uudised

Väikesadamates algas navigatsioonihooaeg

Külmast kevadest hoolimata on Hiiumaa väikesadamates navigatsioonihooaeg alanud, kestab see viis kuni seitse kuud, enamasti maist septembri lõpuni. Kui parvlaevasadamates Heltermaal ja Sõrul ning suuremaid kalalaevu teenindavates Suursadamas ja Lehtmas kestab navigatsiooni­hooaeg aastaringselt, siis näiteks Salinõmme ja Kõrgessaare sadamas algab see aprilli keskel ja SA Hiiumaa Sadamad hallatavates Kärdla, Orjaku ja Sõru sadamates 1. mail. Navigatsioonihooaja alguse ja lõpu määrab sadama­pidaja, andes sellega teada, millal on kohalike ilma­olude tõttu meresõiduks sobivaim aeg.
Ohutus esiplaanil
Ehkki navigatsioonihooaja alguse märgid on eri sadamates isemoodi, on igal pool esiplaanil ohutus sadamas ja merel.
Vahetult enne hooaja algust Haldi sadamas toimunud avatud kalasadamate päevale kutsusid korraldajad kohale Kärdla politseijaoskonna merepääste- ja patrullgrupi ja merepääste demonstratsioon, mille nad läbi viisid, pakkus külastajatele suurt huvi. Samuti jätkus huvilisi  merepolitsei kasutuses oleva tehnika juures.
MTÜ Haldi sadam juhatuse liige Aivo Härm oli demoga rahul: “See oli väga asjalik ja samas atraktiivne, mida me nägime.” Ta pani tähele, et vaatajate seas oli palju lapsi huviga jälgimas selgitusi, aga kindlasti pole üleliia ka täiskasvanutele meelde tuletada päästevahendite kasutamist – pane vest enne mereleminekut kohe selga ja tee kindlaks, kus on päästerõngad sadamates.
“Kui paadi peal mõtled, et vest on seal kõrval ja küll ma selle selga panen, siis seda ei pruugi jõuda teha. Isegi professionaalil läks siin tükk aega, kuni ta selle selga sai. Ja see oli siin rahulikus sadamabasseinis. Aga kui vees on lained?” arutles ta. “See oli ka minu arust hästi praktiline, et nad pääste­rõnga viskamise siin kõigile ette näitasid – muidu see ripub seal ja keegi ei tea, mida sellega teha.”
Paadikohad, koduleht ja lipud
Kärdla ja Orjaku sadamas ning Sõru jahisadamas muutus sel hooajal paadikohtade broneerimine ja taotlemine mugavamaks – seda saab nüüd teha sihtasutuse uuel kodulehel hiiumaasadamad.ee. Orjakus ja Sõrul on paadi­kohtadele ootejärjekord, kuid sihtasutuse juht Liina Härm ütles, et nad töötavad selle nimel, et kaikohti tekiks juurde ja iga aluse omanik saaks endale sobiva koha.
Sihtasutuse koduleht – esialgu eestikeelne – on abiks ka sadama külastajatele, sest sinna on kogutud kasutajatele vajalik info ning teated sadamates toimuvate sündmuste kohta.
Kärdla ja Orjaku sadamas lehvib hooajal mastis Eesti sini-must-valge ning külalisaluste saabumisel heisatakse lipuriigi lipp. Teist aastat on neis sadamais õigus tõmmata lipumasti
Sinilipp, mis on rahvus­vaheline kvaliteedi­märk. Sinilipu programmis on rõhk veekvaliteedil, keskkonna­juhtimisel, keskkonna­haridusel ja -teabel ning turvalisusel. Liina Härmi sõnul on keskkonna hoidmisel ja Sinilipu saamisel oluline iga inimese panus, kuna sadamat külastades saab kaasa aidata prügi õigesse konteinerisse sorteerides, ametlikke tualette ja pesemis­võimalusi kasutades ning puhast vett säästes.
Kala tuleb ja läheb
Kalanduse teabekeskuse kalandusspetsialist Jaak-Velori Sadul nentis avatud kalasadamate päeval Haldi sadamas, et Hiiu saar sattus kummalisse seisu vahetult enne eelmist nädalalõppu. “Kui kaks nädalat tagasi oli Hiiumaal kala igal pool ja isegi kohalik turg oli üle­küllastunud, siis poolteist-kaks nädalat pole praktiliselt mitte midagi olnud.
Kalakoguste vähenemist on tähele pannud ka Haldi sadamas hooajal enam-­vähem igapäevaselt viibiv Aivo Härm. “Kala on suht vähe ja räime pole praegu veel võrgumehed eriti saanudki.”
Härmi sõnul polegi asi niivõrd kala koguses, vaid selles, et pole kala kusagile panna. Tema arvates on püüdjaid palju, ka harrastajaid ja ühevõrgumehi on üksjagu ja nõudlus on madal.
Tuulekala ootab ta siiski – mai keskpaik on peagi käes. “Loodame, loodame, et teda ikka tuleb ja et tuleb ilusti.”
Nagu mujalgi, hakkab Aivo Härmi sõnul kevad peale meri­forelliga – kui jää ära läheb, siis on teda kõige enne saada. Siis on siig, mida küll harva võrku juhtub. “Aga sellist siiapidu nagu seal Salinõmmes ja Kassari ümbruses, ei ole siin,” ütles ta, oletades, et seal on siia kude­alad ja ilmselt Väina­meri sobib siiale rohkem.
“Praegu peaks tulema räime, aga seda on nigelavõitu. 1. maist hakkab haugiaeg. Seda ikka püütakse, kuigivõrd. Viimastel aastatel on haugi hakand juurde tulema, vahepeal oli see päris nigel.”
Küsimus lõhe kohta sai vastuseks: “Meie rannas võib lõhet ka püüda, aga seda ei ole siin. Siin on meriforell, kui on. Lõhet eksib võibolla mõni üksik ära, aasta jooksul.”
Aga kuidas on lood uutega? Mudilad? Kas nende arvukus suureneb? “Mudilaga on nii, et üks hommik on, teine hommik ei ole. Mõni hommik on mudilat kõvasti rohkem kui mingit muud kala. See oleneb täiesti – teine päev on ainult üks-kaks tükki – kuidas juhtub.”

Veel lugemist: