Kolmepäevasel reisil, mis kestis 15.–17. maini said seitse Hiiumaa kaitseliitlast tutvuda nn Helsinki garnisoniga umbes Kärdla linna suurusel 4,28 km2 Santahamina saarel.
Kaks ööd ööbisime Jäägrikompanii kasarmus ja söime kaloririkast söduritoitu. Pöhjalikult tutvusime Soome kaitsejöudude uue linnalahingu korraldusega jälgides praktilist öppust. Reisi päevakavas sisaldus veel pidulik pärjapanek Malmi kalmistul Jätkusöjas langenud eestlase JR200 monumendi jalamile, Soome söjamuuseumi ja Utti eriväeosa avatud uste päeva külastus.
Meie toetajaliikmed Antti Jussi Räihä, Jukka Taivola ja Juhani Meilahti, kes on pärit Hiiumaalt 19. sajandi lõpul Soome asunud Mei´de suguvösast, olid organiseerinud väga õpetliku programmi.
Vastuvõtt oli asjalik-pidulik. Läänesadamast eskortis Antti-Jussi meid Santahaminasse, kus ootas Juhani. Pärast pöhjalikku isikukontrolli söjaväesaarel, söitsime kasarmusse ja seadsime end sisse.
Lõunasöögi järel olime kutsutud reservmajor Sakari Väliahde, Helsinki reservohvitseride piirkonnajuhi poolt Katajaniemi kasiinosse, mis on ajalooline hoone ja kus korraldatakse ka körgel tasemel pidulikke rahvusvahelisi vastuvötte.
Seekord oli meile lisaks kohal Filipiinide delegatsioon. Meie olime kasiino ühes päranditoas, sest suured saalid olid teiste kasutuses. Öhtu möödus koos meie ammuse söbra ja koolitaja veebel Esa Piisiläga koos Santahamina ohvitseride kasiinos.
Järgmine päev läks garnisoni ja selle tegevusega tutvumiseks, millest tähtsaimaks oli paaritunnine linnalahingu vaatlemine nn Helsinki simulaatoris – need on mitmesugused linnamajade maketid, kus harjutatakse linna ning majade kaitsmist ja vaenlase sealt väljalöömist. Uusim “mood” selleks on kolmesed patrullid, mille efektiivsus on endisest lahingpaaride skeemist suurem.
Edasi söitsime Malmi kalmistule, kus on eestlaste jalaväerügemendi JR200 Jätkusöjas 1940–1944 surma saanud eestlaste hauad ja mälestusmärk, kus ka kahe hiidlase nimed – Hans Arbo ja Osvald Palade. Juhani töi kohale kauni pärja, millele kinnitasime Kärdlast kaasavöetud lindi. Antti Jussi oli paigale palunud auvahtkonna, mis muutis pärjapaneku sündmuse eriti pidulikuks.
JR200 on üks sümbolitest, mis ühendab höimurahvaid ja eks ole tegemist ka Eesti Kaitseliidu ja Soome vabatahtliku maakaitse sidemete ühe alustalaga. Öhtul käisime veel Soome söjamuuseumis.
17. mail söitsime Soome kaitsejöudude karmimasse väeossa, Utti jäägrirügementi, kus tegutsevad maajöudude eriväeosad – dessant- ja helikopterite kompaniid jms.
Kuna pidime Helsingis tagasi olema nii, et jöuaksime koju viimase praamiga ja oleksime järgmisel hommikul Tihu Kevade rännakmatka tegemas, siis Utti jöudsime enne kella kümmet. Tänu sellele nägime nii helikopterite tegevust kui ka hävituslennuki Hornet “taevatantsu” – vöimas müra, kiirus, piruetid ja lausa püstpaigalseis jne. Herilase, nii kölab lennuki nimetus tölkes, piruetid olid nime väärt. Kirjeldada seda ei oska, peab ise nägema. Eks ilmavörgus ole ka sellist vaatepilti üleval, meie aga olime tegelikult kohal.
Lahtiste uste päev algas kell 11 sekundipealt ja saime ronida nii eriautodes, suurtes ja väikestes helikopterites kui Horneti enda sees. Esines söjaväeorkester ja oli näitus väeosa relvastusest – väga muljetavaldav oli snaiperivarustus.
Löpetuseks täname väga meie vastuvötjaid ja meie tölki! Söbrad-relvavennad olid organiseerinud meile veetleva tölgi Kätlin Piirma, kellel on nii Soome kui Eesti kodakondsus, aga kes teenib Soome Kaitsejöududes ning läheb varsti missioonisöduriks Afganistani.
URMAS SELIRAND
kaitseliitlane
