Connect with us

Uudised

Uuring soovitab põhivõrku

Eesti elektrisüsteemi halduri ASi Eleringi uuringust selgub, et elektri põhivõrk tuleks tuua ka Hiiu saarele – ainsasse maakonda, kus see seni puudub.
Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise alternatiivsete lahenduste sotsiaalmajanduslike ja keskkonnamõjude hindamiseks ning tehniliste lahenduste väljaselgitamiseks läbi viidud uuringus tuuakse Hiiumaa elektrivõrgu arengu kolm võimalikku varianti.
Kolm varianti
Need on olemasoleva keskpingevõrgu tugevdamine jaotusvõrgu poolt, Saaremaa ja Hiiumaa vahelise 110 kilovoldi (kV) elektriülekandeliini ehitamine Leisist Käina kaudu Kärdlani ning mandri ja Hiiumaa vahelise 110 kV merekaabli ehitamine algusega Aulepa või Haapsalu alajaamast.
Uuringu käigus koostati kõigile kolmele variandile täpsustatud alamvariandid. Sotsiaalmajanduslikult eelistatuimaks osutus 110 kV pinge toomine Saaremaalt Kärdlani.
Selleks vajalikud tööd hõlmavad Leisi alajaama uuendamist Saaremaal, uue merekaabli paigaldamist Saaremaa ja Hiiumaa vahele, Kärdla alajaama viimist 110 kV pingele ning 110 kV õhuliini ehitamist Kärdlani, aga ka Hiiumaa keskpingealajaamade ja 35 kV elektrivõrgu rekonstrueerimist.
Eelpool kirjeldatud investeeringu maksumuseks kujuneb esialgsel hinnangul 23 miljonit eurot. Tööd tehtaks aastatel 2015–2025. Ligikaudu poole maksumusest moodustavad olemasoleva keskpingevõrgu tugevdustööd. Investeeringute mõju elektri lõpptarbija võrgutariifile oleks alla ühe protsendi.
Tulu suurem kui kulu
Investeeringust tulenevad ühiskondlikud kasud oleksid uuringu järgi investeeringutest aga märksa suuremad. Alternatiivsete investeeringuvariantide sotsiaalmajanduslikku tasuvust hinnati läbi sotsiaalmajandusliku nüüdisväärtuse (tulenevalt juurde­loodavatest ettevõtetest ja töökohtadest), elektrikatkestuste kahjude vähenemise ja eeldatavate keskkonnamõjude.
Tehnilise eeluuringu koostamise käigus hinnati kõikide alternatiivide tehnilisi parameetreid, kirjeldati trassikoridore ja kasutatavaid tehnoloogiaid, toodi välja kasutatavad ülekande- ja jaotusvõimsused ning leiti alternatiivide hinnangulised maksumused ja võimalikud teostamise ajad.
Kõrgepingeühenduse ehitamisega Saaremaalt Kärdlani saavutatakse põhivõrgu rajamine Hiiumaa kõige tihedamalt asustatud ning kiiremini kasvava tarbimiskoormusega piirkonda. Oluliselt paraneb piirkonnas pingekvaliteet ja vähenevad võrgukaod.
Kui piirduda esimese alternatiivi ehk üksnes Hiiumaal keskpingevõrgu tugevdamisega, ei oleks tagatud häireteta elektrivarustus niinimetatud n-1 olukorras. See tähendab, et tippkoormuse ajal ei oleks kõikidele tarbijatele elektrivarustus tagatud kui samal ajal peaks mõni oluline liin või alajaam tööst välja langema.
Kõrgepingeliini ehitamine Hiiumaalt otse mandrile eeldaks elektrivõrgu tugevdusi Lääne-Eestis, mistõttu selle variandi realiseerimisega saaks alustada alles pärast 2025. aastat. Ka kujuneks selle lahenduse investeeringute maht ja mõju võrgutariifile umbes viis korda suuremaks võrreldes eelistatuima variandiga. Samuti tooks see kaasa kõige rohkem negatiivseid mõjusid keskkonnale.
Peamised kitsaskohad
Hiiumaa elektrivarustuse kitsaskohtade tuvastamiseks viidi läbi kohtumised saare omavalitsusjuhtide, maavanemaga, Hiiumaa ettevõtjate liidu esindajate ja ettevõtjatega.
Omavalitsusjuhid ja ettevõtjad tõid uuringus välja praegu elektrivarustuse kitsaskohad. Kõige suurem ja tunnetatavam probleem on lühiajalised katkestused, mikrokatkestused, pinge kõikumine, faaside kadumine. Pinge kõikumine ja mõne faasi ajutine puudumine rikub elektriseadmeid. Plastitööstuses tähendab isegi väike katkestus, et masinate taaskäivitamiseks kulub mitmeid tunde.
Üle 3 MW liitumist pole Hiiumaal võimalik teha, sest saarel kokku rohkem vaba võimsust pole. Kõige suurem ja tunnetatavam võimsuste puudujääk on Kärdlas ja Käinas. Keskpinge liinid asuvad mõnedest potentsiaalsetest arendustest liiga kaugel, mis teeb liitumise ettevõtjatele väga kulukaks. Kui Kärdlasse soovitaks teha üle 1 MW liitumist, tuleks liini hakata vedama Emmastest Käinasse ja Kärdlasse oleks vaja vähemalt 110 kV liini.
Ebakvaliteetne elektritoide takistab uute tehnoloogiliselt keerukamate seadmete kasutuselevõtmist: on suur oht tehnikat rikkuda. Ka on ettevõtted ebavõrdses olukorras, kuna liitumiste väljaehitamine ja piisava energiaressursi kohaletoomine on kulukam kui mandril. See kõik omakorda pidurdab automatiseerimist ja innovatsiooni.
Uuringus märgitakse, et ebapiisava elektrivõimsuse tõttu on lähiaastail Hiiumaal ära jäänud paar suuremat arendust: Norra ettevõtte OÜ Aquaviit tootmisüksuse rajamine ja ASi Dagöplast laiendus.

Veel lugemist:

Teema

Selle loo sõnum on, et poliitika ei pea olema räpane, kui sa ise seda ei ole. Ja vastupidi. Selle tõestuseks panin kirja kogu sündmuste...

Politsei

Möödunud nädalal politsei poolt alustatud kriminaalmenetlustest esimese puhul anti teada, et esmaspäeva päeval on Jausa külas sisse tungitud elumajja ja sealt varastatud video- ja...

Digileht

Hiiu Leht 16. aprillil Aivar Viidik räägib suu puhtaks! Karu tuli jälle kaamera ette Õpilased esitlesid säravaid ideid Koduhooldajatel uued sõiduriistad Digilehe saab tellida...

Uudised

Teisipäeval tagasiastumisest teatanud ja Riigikogusse naasva Madis Kallase asendusliige Reili Rand saab enda sõnul parlamendis jätkata. “Kuuldused, et Madis Kallase tagasiastumine tähendab minu Riigikogust...