Jälgi meid

Uudised

Uued kalapüügipiirangud aitavad kaitsta Hiiumaa kalavarusid

Kalavarude kaitseks on seatud mitmeid piiranguid, mida keskkonnaamet meelde tuletab.
1. septembrist kuni 31. jaanuarini on keelatud püüda angerjat kõikide püügivahenditega. Kalasaagi hulka sattunud angerjad tuleb viivitamata vabastada. Rivimõrdadega kalapüük ei ole sel perioodil iseenesest keelatud, kuid mõrda sattunud angerjas tuleb veekogusse tagasi lasta.
Lisaks peavad kalapüüdjad meeles pidama, et 15. augustist kuni 30. novembrini
on keelatud kala püüda mere­alas, mis jääb jõgede (Vanajõgi, Õngu jõgi, Tareste jõgi ja Poama jõgi) suudmetele lähemale kui 500 meetrit.
Uued piirangud
Uusi piiranguid, millega meie kandi kalapüüdjad peavad arvestama, on veelgi. Selle aasta 20. märtsist ei tohi Hiiumaad ümbritseval merealal püüda kala nakkevõrkudega, mille võrgulina silmasuurus ületab 156 mm (78 mm).
Lisaks peavad kutselised kalurid pidama meeles, et ööpäevas on lubatud kaaspüügina püüda kuni 5 lõhet. Meriforellile ei ole tükkide arvus piiranguid kehtestatud.
Harrastuspüügil ei ole aga lubatud püüda ühtegi rasvauimega lõhet. Rasvauimeta lõhesid võib harrastuspüüdja püüda ainult ühe.
Lootus on, et kalamehed soovivad neist nõuetest ka ise kinni pidada, sest lisaks kala­varude hoidmisele tuleb siin mängu ka rahaline risk.
Rahaline risk
Ebaseadusliku lõhe püügil on keskkonnale tekitatud kahjumäär 96 eurot ühe kala kohta. Angerja puhul on see 30 eurot. Siinjuures tuleb arvestada, et enamiku rikkumiste puhul korrutatakse kahjumäär viiega, see tähendab, et ühe lõhe puhul on keskkonnakahju
480 eurot ja ühe angerja puhul 150 eurot ja sellele võib lisanduda rahaline karistus veel kuni 1200 eurot.
Tähele tuleb panna ka nakke­võrgu pikkusele seatud piiranguid. Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus kalastuskaardi omanikud ei pea kinni nakkevõrgu lubatud kogupikkusest 70 meetrit, olenemata, mitmest võrgust see koosneb.
Mida teha alamõõdulisega?
Ilmselt teab iga kalapüüdja, et Hiiumaa rannikumeres on rohkesti alamõõdulist säinast, pikkusega alla 38 sentimeetri. Tihtipeale tekib küsimus, kuidas nakkevõrku jäänud mittemõõdulise hukkunud säinaga talitada. Veekogusse tagasi ei tohi hukkunud säinast lasta. Sellest tuleks hoopis viivitamata teavitada riigiinfo telefoni 1247 ja anda teada kaluri nimi, loa number, veekogu, lossimiskoht, kalaliik ning kogus. Selline võimalus on ette nähtud erandolu­kordadeks, mitte aga selleks, et kalapüüdja läheb teadlikult näiteks alamõõdulist säinast püüdma piirkonda, kust ta on seda juba eelnevalt kala­saagiks saanud.
Nakkevõrguga püügil võib sama kalaliigi (ahvenat, siiga, vimba, haugi, säinast, linaskit) mõõduliste isendite saagist kaaspüügina olla alamõõdulisi kalu kaalu järgi kuni 8%. Õngpüünistega (v.a õngejada) kala püüdmisel ei ole alamõõdulise kala kaaspüüki ette nähtud.
Kalapüüdjaid Hiiumaa ranniku­meres ja sisevee­kogudel saab pidada üldiselt eeskujulikeks. Kui kellelegi jääb siiski seoses looduskeskkonnaga midagi häirivat silma või kõrva, siis sellest võib julgelt teada anda riigiinfo telefonile 1247.

VILJAR VARBLANE
keskkonnaameti järele­valveosakonna Hiiumaa
büroo juhtivinspektor

Veel lugemist: