Kadi Kiiver Hiiumaa kergejõustikurekordite kinnitamist alustati 8. septembril 1949. aastal. Rekorditeks ei arvestatud aga kaugeltki mitte kõiki varasemalt saavutatud tulemusi. Esiteks ei kinnitatud rekorditeks Eesti Vabariigi aegseid tulemusi. Nii näiteks oli Villem Koit 1930. aastal Laukal hüpanud kolmikut 13 meetrit ja kaugust 6,42 meetrit, Kõpu noormees Bernhard Teng 1934. aastal tõuganud kuuli 13,50 meetrit ja visanud oda 57,60 meetrit. Vabariigi-aegseid tulemusi ei arvestatud rekorditena ei Eesti NSV ega maakonna tasemel.
Samuti ei tunnistatud rekorditeks Haapsalu õpetajate seminaris õppinud hiidlase Elam Liidi tulemusi kaugushüppes ja odaviskes. Palju küsimusi tekitas asjaolu, et Sõru kooli õpetaja Aleksandra Kuke tulemusi, kuulitõukes 11,32 meetrit ja kettaheites 37,34 meetrit, ei kinnitatud maakonna rekorditeks. Siin võisid olla määravad poliitilised põhjused.
Esimesed kinnitatud rekordid olid väga tagasihoidlikud, seda eriti naiste võistlusklassis. Nii näiteks oli naiste kaugushüppe rekordiks 3,87 meetrit, kusjuures tütarlaste rekordiks oli 4,75 meetrit. Samal ajal oli Vaino Väljase tulemus 5,97 meetrit nii noormeeste kui meeste rekordiks. Üldse kinnitati rekordid meestele üheksal ja naistele viiel spordialal, mida oli äärmiselt vähe.
Rekordite kinnitamine oli Hiiumaa spordikomitee ülesanne. Tollal juhtis seda organisatsiooni Igor Jolkin. Tema eestvedamisel sai alguse ka teine tähtis sündmus Hiiumaa spordis, nimelt Kärdla staadioni ehitus 1948. aastal. Kusjuures ei saa kiitmata jätta staadioni erakordselt head asukohavalikut.
Hiiumaa kergejõustikurekordite jäädvustamine muutus täpsemaks ja konkreetsemaks 1958. aastal, kui VS Jõud rajooninõukogu esimees Ülo Remmelkoor seadis sisse rekordite raamatu koos vastavate reeglitega.
Tippsportlasi palju
Enne, kui asume vaatlema käesoleval ajal kehtivaid kergejõustikurekordeid, vaataksime Hiiumaa spordi kõrghetke eelmise sajandi lõpust ja käesoleva sajandi algusest.
Toona saavutasid rahvusvahelisel tasemel hinnatavaid tulemusi Taavi Peetre kuulitõukes ja kettaheites, Rainer Piirimets kõrgushüppes ning vennad Priidu ja Andrus Niit kuulitõukes ja kettaheites. Vabariigi tasemele küündivate tulemusteni jõudsid Mari Vahtra kettaheites ja kuulitõukes, Allar Aasma ja Ülari Kaibald sprindis, Tarmo Kobin kaugus- ja kõrgushüppes, Ahto Tatter kesk- ja pikamaajooksus. Kui veel lisada laskesuusataja Eveli Saue, orienteeruja Merike Vanjuki ja maadleja Heiki Nabi saavutused, võib väikese Hiiumaa sporditulemusi tõesti tunnustada.
Kehtivad rekordid
Käesoleval ajal kehtivate rekordite väärtuse hindamiseks kasutan kahte näitajat: kohta kõigi aegade vabariigi edetabelis ja üksikalade punktitabeli näitajat. Nende alusel on parimaks Taavi Peetre kuulitõuke tulemus 20,30 meetrit, mis on Eesti edetabelis kolmas ja punkte 1139. Taavist ettepoole jäävad edetabelis Eesti rekordiomanik Heino Sild ja Taavi ise, kuna ta asus elama Tartusse ja tõukas seal Tartu linna rekordiks 20,33 meetrit.
Teine silmapaistev tulemus on Rainer Piirimetsa tulemus kõrgushüppes 2,24 meetrit, üheksas koht edetabelis ja 1110 punkti. Kolmas Priidu Niit kettaheites tulemusega 60,69 meetrit, kümnes koht ja 1069 punkti.
Vanim meessportlase Hiiumaa rekord kuulub Leo-Lembit Lahesalule: aja 15,9 sekundit jooksis ta 110 m tõkkejooksus 20. augustil 1966.
Ainuke Hiiumaa rekord, mis on püstitatud Kärdla staadionil, on Hannes Maaseli nimel – 13,60 meetrit kolmikhüppes.
Läbi aegade on kõige rohkem rekordiparandusi – kümme, Aleksander Transtoki nimel aastatest 1951–1953.
Praegu kuulub kõige rohkem rekordeid – seitse, Ahto Tatterile erinevatel jooksudistantsidel alates 1500 meetrist maratonini.
Naiste rekordid
Naiste tulemuste hindamisel on aluseks punktitabel. Naisvõistlejatest on kolmeks paremaks tulemuseks Kreet Kanguri kaugushüppe 5,72 meetrit (927 punkti), Age Lehteri kõrgushüppe tulemus 1,72 meetrit (921 punkti) ja Helgi Sõstar-Loodla 400 m jooksu aeg 60,4 sekundit (858 punkti).
Väga eriline rekordiomanik on Kreet Kangur, kellele kuulub tipptulemus 100 m jooksus 13,01 sekundit ja poolmaratonis 1.29,56. Selliseid näitajaid juhtub spordis haruharva.
Hiiumaa kõigi aegade vanima rekordi omanikuks on Helgi Loodla 1960. aastast 400 m jooksus.
Praeguseks ei ole naisvõistlejatel tabelis rekordit 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, kolmik- ja teivashüppes ning vasaraheites.
Kõige värskem Hiiumaa kergejõustikurekord on möödunud aastal Kärdlas joostud 4×100 m rekord 52,0 sekundit, mille jooksid Kelly Nurk, Annabel Pielberg, Anet Post ja Kristina Joarand.
LEMBIT SAUER
Hiiumaa spordiajaloo ekspert
